Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 10:26-31
Hoiatus ärataganemise eest26Sest kui me tahtlikult teeme pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude eest,
27vaid ainult mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis neelab vastased.
28Kui keegi hülgab Moosese Seaduse, siis peab ta ilma armuheitmiseta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale.
29Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?
30Me ju tunneme teda, kes ütleb:
"Minu päralt on kättemaks, mina tasun kätte."
Ja taas:
"Küll Issand mõistab kohut oma rahva üle."
31Hirmus on langeda elava Jumala kätte!
Seda kirjutades jõudis mulle äkki kohale, et mu ema saab varsti 100 aastaseks. Ta on praegu 99 ja tema elu võtmesõna on olnud "kindlaksjäämine“ (s 36). 35 aastat oli ta Indias misjonär, tihti oma lastest eemal, ning viimased 15 aastat oli ta olnud pime.
Iga hea jutlus peaks viima tegudeni. Heebrea kirja autor teeb kõik, et hoiatada, julgustada ja veenda. Eriti hoiatab ta hirmsate tagajärgede eest, kui pöördutakse ära Kristusest (s 26-31). Salmis 26 nimetatud patt pole ettekavatsematu äpardus ega iseloomunõrkus, vaid tahtlik mäss evangeeliumi vastu. Autor tahab, et meenutataks oma esimest armumist Jeesusesse. Värskete kristlastena olid nad oma kiusatustes võidukad (s 32-34). Nende veenmiseks tsiteerib ta salmides 37 ja 38 prohvet Habakukki. Habakuk tahtis teada tulevikku, Jumal aga käskis tal usus elada.
Kuidas reageerisid lugejad? Me ei tea, kuid meil on üks positiivne vihje. Nad hoidsid selle kirja meie jaoks alles.
Selle kommentaari autor: John Fieldsend