Maailma ajaloos on olnud palju valitsejaid. Parimad nendest on teinud suurepäraseid asju oma rahvale. Halvimad nendest on teinud – ja teevad siiani – oma rahvale kohutavaid asju. Kui meil võiks olla üks soov 21.-e sajandi jaoks, siis vahest oleks see, et kristlastest peaministrid ja presidendid oleksid piisavalt julged astumaks välja õigluse ja tõe eest - ükskõik kui ebapopulaarne see ka on.
Üks asi, milles saame igal juhul kindlad olla, on, et on olemas Üks, kes on üle igast maisest valitsejast ja kes jääb antud positsioonile igavesti. Otse loomulikult on Ta kõrgemalseisev väelt ja võimult, kuid meie Valitseja ületab kaugelt kõik teised ka seetõttu, et Ta on teiselpool moraalseid etteheiteid. See, et “kogu maailma suur Kuningas” on valinud jõu abil türannia mitte elimineerimise, ei ole märk tema nõrkusest ega enesega rahulolust. See on tõenduseks Tema tahtele, et me kõik saavutaksime kasu, mis saab saabuda ainult juhul kui me valime õieti toimimise.
Jumal on sekkunud minevikus (salm 4). Ta teeb sedasama uuesti ka tulevikus (Ilm. 7:17). Kes oskab täpselt öelda, mida Ta on praegu tegemas? Üks on kindel: me oleme kas nende hulgas, kelled ta ühel päeval päästab pahategijate käest, või me oleme pahategijate hulgas, ja Ta annab oma kohtuotsuse õigluses ja armastuses.

See on meie Jumal: ülem üle kõigi valitsuste, kõige täielikum ja heatahtlikum valitseja, keda maailm kunagi näeb, universumi auavalduste vastuvõtja, kes seisab üle taevaste, ja on valmis vastu võtma meie kiitust. Plaksutage käsi… Ta on ülikõrge!