Loe läbi alltoodud kirjakoht: Esra 3
Ohvriteenistus taastatakse1Kui seitsmes kuu kätte jõudis ja Iisraeli lapsed olid juba oma linnades, kogunes rahvas nagu üks mees Jeruusalemma.
2Ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja tema vennad preestrid ja Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja tema vennad võtsid kätte ja ehitasid üles Iisraeli Jumala altari, et selle peal ohverdada põletusohvreid, nõnda nagu jumalamehe Moosese Seaduses on kirjutatud.
3Nad ehitasid altari selle endisesse kohta, kuigi maa elanikud olid nende vastu vaenulikud; ja nad ohverdasid selle peal Issandale põletusohvreid, hommikusi ja õhtusi põletusohvreid.
4Ja nad pidasid lehtmajadepüha, nagu oli ette kirjutatud, ja ohverdasid igapäevaseid põletusohvreid vastaval arvul, nagu igaks päevaks oli määratud;
5ja seejärel korralisi põletusohvreid, noorkuu- ja kõigi Issanda pühitsetud pühade ohvreid, ja kõigi nende ohvreid, kes tõid Issandale vabatahtliku ohvri.
6Seitsmenda kuu esimesest päevast alates hakkasid nad Issandale põletusohvreid ohverdama, kuigi Issanda templile ei olnud veel alust pandud.
7Ja nad andsid raha kiviraiujaile ja puuseppadele, ning toitu, jooki ja õli siidonlastele ja tüüroslastele, et nad tooksid seedripuid Liibanonist mere äärde Jaafosse Pärsia kuninga Koorese loal, mis neile oli antud.Templi ülesehitamine algab8Ja teisel aastal pärast nende jõudmist Jumala koja juurde Jeruusalemma, teises kuus, tegid alguse Serubbaabel, Sealtieli poeg, ja Jeesua, Joosadaki poeg, ja nende muud vennad, preestrid ja leviidid ja kõik, kes vangist olid tulnud Jeruusalemma, ja seadsid kahekümneaastasi ja vanemaid leviite Issanda koja tööd juhatama.
9Ja Jeesua, tema pojad ja vennad, Kadmiel ja tema pojad, Juuda järeltulijad, asusid nagu üks mees juhatama neid, kes tegid Jumala koja tööd; nõndasamuti Heenadadi pojad, nende pojad ja nende vennad leviidid. 10Ja kui ehitajad Issanda templile alust panid, siis astusid ette ametirüüs preestrid pasunatega, ja leviidid, Aasafi pojad, simblitega, et Iisraeli kuninga Taaveti korra järgi Issandat kiita.
11Ja nad laulsid Issandat kiites ning tänades:
"Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti Iisraeli vastu!"
Ja kogu rahvas tõstis suurt rõõmukisa Issandat kiites, et Issanda kojale oli alus pandud.
12Aga paljud preestritest ja leviitidest ning perekondade peameestest, vanad, kes olid endist koda näinud, nutsid suure häälega, kui sellele kojale nende silma all alus pandi; ent paljud tõstsid rõõmuga hõisates häält.
13Ja ükski ei suutnud vahet teha rõõmuhõiskehääle ja nutuhääle vahel, sest rahvas tõstis suurt rõõmukisa ja hääl kostis kaugele.
Uue eluaasta või muu sündmuse ootuses lähevad mõtted ikka elevile: tahaksime teha kõike paremini kui varem, olla rohkem Jumala juhtimises ja muidu tublid. Selleks on vaja aga alustada seda uut koos Jumalaga. Raskem on muuta päeva alustamine koos Jumalaga igapäevaseks harjumuseks. Olen nii mõnigi kord tõusnud ekstra varem, et teha õieti ja alustada päeva keskenedes palves Jumalale. Sulen silmad ning püüan kuulata Jumala häält… ja kui minu meelest on möödunud juba tunde, vaatan korraks kella ning avastan, et möödas on vaid kümmekond minutit. Jumalale ruumi ja aja tegemine, oma prioriteetide õigeks seadmine ning kõikides asjades Temaga konsulteerimine võib võtta rohkem pingutust ja aega kui alguses arvame, ometi ei saa seda millegagi asendada ning ilma selleta jääme otsekui tuulte ajada.
Ka Iisraeli rahvas oli uue alguse lävel. Ning aastaid olid nad pidanud kannatama just samal põhjusel – nad olid Jumalast eemale triivinud, nad ei olnud Teda kõiges esimeseks pannud. Nii pidi Jumal neid ikka ja jälle tagasi enese juurde kutsuma. Asudes taas elama oma isamaale, olid nad kindlalt otsustanud olla seekord Jumalale kõiges sõnakuulelikud. Juba Jeruusalemma kogunedes, täitsid nad Jumala käsku (vt 2Ms 23:16), näidates samas ka ümberkaudsetele inimestele oma ühtekuuluvust.
Esimeseks ülesandeks kohapeal oli altari ehitamine (s 1-3) – see oli nende jumalasuhte ja osaduse hoidmise kese. Naastes kodumaale, oli rahva suurimaks probleemiks naabrite vaenulikkus ja oli igati põhjust karta terroriakte. Altari ehitamine võis suurendada ümbritsevat viha veelgi, samas võis see vaenlastesse hirmu külvata. Et ehitamisega ikkagi jätkati, näitas suurt usaldust Jumala kaitsesse.
Lehtmajadepühal tähistati Iisraeli rahva vabanemist Egiptuse võimu alt (s 4). Koguneti, et rõõmustada Jumala headuse üle ning taastati regulaarne ohvriteenistus
Templi ehitamise ettevalmistamine (s 7-9) sai olulisemaks isegi kaitsvate linnamüüride taastamisest. Iisrael oli
õppinud, et Jumal üksi oli rahva tegelik kaitsja ning kuitahes kindlad müürid ei päästaks neid, kui nad Jumala hülgavad. Tähelepanu väärib fakt, et Issanda koja töö juhatamisele määrati nüüd leviite alates 20. eluaastast (varem oli vanuse alampiiriks 30 a).
Templi ehitamine algas (s 10-13) mais-juunis 536, täpselt 70 aastat pärast esimest pagendust. Huvitav, et 430 aastat varem oli ka Saalomon alustanud templi ehitamist iisraeli kalendri teisel kuul (1Kn 6.1). Issanda templile aluse panemine käis traditsioonide kohaselt psalmide ja muusika saatel. Edasi järgnesid ülevoolavad ja vastuolulised tunded. Nutu põhjuseks oli uue templi alus – see oli eelmisega võrreldes vaid kahvatu vari; samuti ärkasid kurvad mälestused. Rõõmuhõiske hääl kuulus Jumalale Tema headuse eest – Ta oli rahvale kinkinud uue võimaluse.
Jumal oma armus kingib meile igal hommikul päevatäie uusi võimalusi. Kui tahame meie ellu antud uut täiel määral realiseerida, on vaja kõigepealt alustada vaimulike ja vaimsete aluste rajamise või korrastamisega – see on tõeline algus ja ei tohiks iial jääda juhuslikuks lisaks kui aega muust üle jääb. Ja ära lase end heidutada – kui see algus on raske. Sule silmad ning proovi uuesti kuulata , mida Jumalal sulle öelda on.
Selle kommentaari autor: APÜ