Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ne 2:10-20
Nehemja saadetakse Jeruusalemma10Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.Nehemja õhutab rahvast Jeruusalemma müüri taastama11Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,
12siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed koos minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalemma heaks teha; ka ei olnud mul kaasas muud looma kui see, kellega ma ise ratsutasin.
13Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juurde, ja vaatlesin Jeruusalemma müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.
14Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juurde; aga seal ei olnud eeslil, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.
15Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.
16Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud senini seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.
17Aga nüüd ma ütlesin neile: "Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalemm on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud. Mingem ja ehitagem üles Jeruusalemma müür, et meid enam ei teotataks!"
18Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: "Võtkem kätte ja ehitagem!" Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.19Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: "Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?"
20Siis ma vastasin ja ütlesin neile: "Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemmas!"
Julgusetus oli võtnud maad. Tagasitulnud pagulased olid uuesti üles ehitanud templi – aga vaadake linna müüridele!
Võibolla oli siin probleemiks see, et Jeruusalemmas elavad juudid küll vaatasid, aga enam ei näinud? Kas nad olid harjunud korratusega? Võibolla mõned olid omale olukorra lahti mõtestanud („see on just nii nagu praegu olema peab“) või isegi seda teologiseerinud („need on sellised müürid nagu Jumal meile praeguseks on andnud“). Raske olukorra vastu võtmine on üks asi, aga unustamine, et Jumal soovib tegutseda olukorra uuendamiseks ja taastamiseks on üpris teine asi. „Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen“, ütles Jeesus ( Joh. 5:17). Me võime kergesti harjuda varemetega või õppida vilunult pidama normaalseks ebanormaalset.
Taolises olukorras vajame Nehemjat: keegi väljaspoolt meie situatsiooni peab tulema ja aitama meid näha nii segaduse ulatust (salm 17) kui ka võimalusi koos Jumalaga. Tagasitulnud pagulaste juurde tuleb päästja, kes on üks nende hulgast, ja kes tunneb nende täbarat olukorda isegi paremini kui nemad. Nehemja elab varemetes linnas ja töötab selleks, et kõrvaldada nende häbi ja austada Jumalat. Ta võib tõmmata ligi vaenulikkust ja vastandumist, aga ta on piisavalt suure hingega, et ettevõtmist mitte edasi lükata. Tundub tuttav? Antud iseloomuomadused on muidugi kogu aeg täielikult täidetud Kristuses ja Nehemja tegusid võib kergesti näha kui väikest kaja Kristuse suuremast tööst.
Võibolla on sul praegu vaja kedagi sellist – kedagi, kes tõstaks su vaimu üles asjatundliku abiga, heade uudistega Jumala armust. Võibolla vajab keegi teine Kristust sinus!
Selle kommentaari autor: DOMINIC SMART