Loe läbi alltoodud kirjakoht: Nehemja 12: 27-47
Linnamüüri pühitsemine27Ja kui Jeruusalemma müüri pühitseti, siis otsiti leviidid üles kõigist nende asupaikadest ja toodi Jeruusalemma, et pidada rõõmsat pühitsuspidu tänulaulude, simblite, naablite ja kanneldega.
28Ja lauljate pojad kogunesid Jeruusalemma ümberkaudsest piirkonnast ja netofalaste küladest,
29Beet-Gilgalist ja Geba ja Asmaveti väljadelt, sest lauljad olid endile ehitanud külasid ümber Jeruusalemma.
30Preestrid ja leviidid puhastasid endid, nõndasamuti puhastasid nad rahva ning väravad ja müüri.
31Siis ma käskisin Juuda vürste minna müüri peale, ja ma moodustasin kaks suurt laulukoori ja rongkäiku müüril paremale poole Sõnnikuvärava suunas,
32ja nende järel käisid Hoosaja ning pooled Juuda vürstidest,
33ja Asarja, Esra, Mesullam,
34Juuda, Benjamin, Semaja ja Jeremija,
35ja mõned preestrite pojad pasunatega: Sakarja, Joonatani poeg, kes oli Semaja poeg, kes oli Mattanja poeg, kes oli Miikaja poeg, kes oli Sakkuri poeg, kes oli Aasafi poeg,
36ja tema vennad Semaja, Asarel, Milalai, Gilalai, Maai, Netaneel, Juuda ja Hananai jumalamees Taaveti mänguriistadega; ja Esra, kirjatundja, käis nende ees.
37Ja nad läksid Allikaväravast mööda, tõusid otseteed Taaveti linna astmeid pidi üles, mööda müürile viivat treppi ülalpool Taaveti koda, kuni Veeväravani ida pool.
38Ja teine laulukoor, ja selle järel mina ja pool rahvast, läks müüril vastassuunas, Ahjutornist mööda kuni laia müürini,
39Efraimi väravast mööda ja üle Vanavärava, Kalavärava, Hananeli torni ja Sajatorni Lambaväravani; nad peatusid Vahtkonnaväravas.
40Siis asetusid mõlemad laulukoorid Jumala kotta, ka mina ja pooled ülemaist, kes koos minuga olid,
41ja preestrid Eljakim, Maaseja, Minjamin, Miikaja, Eljoenai, Sakarja ja Hananja pasunatega,
42ja Maaseja, Semaja, Eleasar, Ussi, Joohanan, Malkija, Eelam ja Eser. Lauljad laulsid ja Jisrahja oli juhatajaks.
43Ja nad ohverdasid sel päeval suuri ohvreid ning olid rõõmsad, sest Jumal oli neile suure rõõmu valmistanud; ka naised ja lapsed rõõmustasid, ja Jeruusalemma rõõm oli kaugele kuuldav.Korraldus preestrite ja leviitide ülalpidamiseks44Sel päeval määrati mehed varakambrite ülemaiks; varakambrid olid tõstelõivude, uudsevilja ja kümniste jaoks, et nad neisse koguksid linnade põldudelt preestritele ja leviitidele kuuluvad seaduspärased osad, sest Juudal oli rõõm teenivaist preestreist ja leviitidest.
45Nemad toimetasid nende Jumala teenistust ja puhastusteenistust, nõndasamuti lauljad ja väravahoidjad, nagu Taavet ja tema poeg Saalomon olid käskinud.
46Sest juba muiste, Taaveti ja Aasafi päevil, oli lauljail juhataja, ja oli olemas kiitus- ja tänulaule Jumalale.
Võime rõõmu ja rahulolu väljendada on iseloomu kujunemiseks sama oluline kui kord ja seadused. Nimelt rõõm läbib Jeruusalemma müüri pühendamise kirjeldust (s 27, 43) ning seda on kosta kaugele (s43). Milline kontrast on tänase pildi taustal see, kuidas paljud praegu kogudust tajuvad! Võime kogu südamest tähistada Jumala headust on meie kristliku iseloomu kasvamiseks kriitilise tähtsusega. Tänases lõigus on eriline rõhk muusikal ning laulul (s 27-28, 31, 36, 45-46). Muusika, mida kirikus mängime ja laulud, mida laulame, kujundavad meie kristlikku iseloomu ühes või teises suunas. Muusikal ja lauludel on unikaalne võime sisendada, äratada ning üleval hoida tähtsaimat lugu meie vaimulikust pärandist (s 36, 45-46). Meil on otseselt võimalik “laulda samast lauluraamatust”, kui meie eelkäijad. See aga loob identiteedi ja kuulumise tunde, mis on hädavajalik tugeva kristliku iseloomu kujunemiseks ning varustab meid sõnavaraga, et väljendada seda, mida eelnevalt olude sunnil ei osanud väljendada. Mõtle näiteks sellele, kuidas hümni “Amazing Grace” lauldi 11. septembri mälestusteenistustel üle kogu maailma. Arvestades muusika ja laulu tugevat võimet ühendada Jumala rahvast, on ärmiselt kurb, et see tekitab tihti lahkhelisid. Kuna Jumala tegutsemise lugu oma rahvaga läheb veel edasi, peab pidevalt tehtama ka uusi ülistuslaule. Selle loo algus ulatub meie aja eelsesse aega ning seetõttu ei tohiks kustutada ka meie mineviku helitööd.
Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald