Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ester 9:1-17
Juutide kättemaks1Ja kaheteistkümnendas kuus, see on adarikuus, selle kolmeteistkümnendal päeval, kui kuninga käsu ja tema seaduse teostamise aeg oli kätte jõudnud, sel päeval, kui juutide vaenlased lootsid saada võimust nende üle, mis oli aga muudetud, nõnda et juudid pidid saama võimust oma vihkajate üle,
2tulid juudid kokku oma linnades kõigis kuningas Ahasverose maades, et pista oma käsi nende külge, kes neile kurja olid soovinud; ja ükski ei suutnud neile vastu panna, sest hirm nende ees oli vallanud kõiki rahvaid.
3Ja kõik maade vürstid, asehaldurid ja maavalitsejad ning kuninga ametnikud aitasid juute, sest neid oli vallanud hirm Mordokai ees.
4Sest Mordokai oli kuningakojas suur, ja kuuldus temast levis kõigisse maadesse; sest see mees, Mordokai, sai üha vägevamaks.
5Ja juudid lõid kõiki oma vaenlasi mõõgaga lüües, tappes ja hukates, ja nad talitasid oma vihkajatega, nagu tahtsid.
6Suusani palees tapsid ja hukkasid juudid viissada meest;
7ja Parsandata, Dalfon, Aspata,
8Poorata, Adalja, Aridata,
9Parmasta, Arisai, Aridai ja Vajesata,
10Haamani, Hammedata poja, juutide vaenlase kümme poega tapeti, aga tema vara külge nad ei pistnud oma kätt.11Selsamal päeval sai Suusani palees tapetute arv kuningale teatavaks.
12Ja kuningas ütles kuninganna Estrile: "Suusani palees on juudid tapnud ja hukanud viissada meest ja kümme Haamani poega. Mida nad siis küll muudes kuninga maades on teinud? Mida sa nüüd palud? See antakse sulle! Ja mis su soov veel olekski, see täidetakse!"
13Ja Ester ütles: "Kui kuningas heaks arvab, siis lubatagu ka homme juutidel, kes Suusanis on, talitada nagu täna! Ja kümme Haamani poega poodagu puusse!"
14Ja kuningas käskis nõnda teha ning Suusanis anti seadus; ja kümme Haamani poega poodi.
15Ja Suusani juudid tulid kokku ka adarikuu neljateistkümnendal päeval ning tapsid Suusanis kolmsada meest; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.16Ka muud juudid, kes olid kuninga maades, tulid kokku ja kaitsesid oma elu ja said hingata oma vaenlastest ning tapsid oma vihkajaist seitsekümmend viis tuhat; aga nende vara külge nad ei pistnud oma kätt.
17See sündis adarikuu kolmeteistkümnendal päeval, aga selle neljateistkümnendal päeval nad puhkasid ning tegid selle pidu- ja rõõmupäevaks.
Kas Ester oli piiri ületanud? Adarikuu kolmeteistkümnendal päeval tapetud juutide vaenlaste koguarv – Indiast Egiptuseni – oli 75 510 inimest ( s 16). Miks paluda siis veel üht luba, et jätkata tapmist 14dal päeval , või miks oli vaja Haamani poegade avalikku poomist ( s 13)?
Tegemist oli kristluse-eelse ajastuga, ning me ei saa ka unustada et Haamani korraldusel tapetavate juutide arv kuningas Ahasverose tohutus impeeriumis oleks olnud palju suurem kui tapetud juutide vaenlaste arv.
Ester ei rahuldunud lihtsalt oma isiklikku kättemaksuhimu paludes Ahasverost taas ning riskides viimase ettearvamatu ning ohtliku lõppotsusega. Tema sooviks oli kindlustada Suusa juutidele täielik pääsemine ning turvalisus. Kristluse eelne ühiskond oli üksjagu brutaalne ( tungides Kreekasse oli Ahasveros just äsja tapnud miljon inimest!) Ka polnud juutide poolt teostatud tapmine motiveeritud kasuahnusest ( s 16): see oli ainuke viis alles jääda.
Meie elame teistsugustel aegadel, ometi meenutab ka see lugu meile, et Jumal on meidki kutsunud nagu Estrit ja Mordokaid – et võiksime kasuks olla teistele – ükskõik millises „võistluses“ tuleb meil osaleda.
Selle kommentaari autor: Joanna Ray