Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ester 9:18 -10:3
Kuningas Ahasverose suur pidu1Ja see sündis Ahasverose ajal, selle Ahasverose, kes valitses Indiast Etioopiani - sada kahtkümmend seitset maad -,
2neil päevil, kui kuningas Ahasveros istus oma kuninglikul aujärjel Suusani palees.
3Oma valitsemise kolmandal aastal tegi ta võõruspeo kõigile oma vürstidele ja sulastele; Pärsia ja Meedia võimukandjad, ülikud ja maavalitsejad olid tema juures.
4Ta näitas oma kuningriigi määratut rikkust ja oma võimu toredat hiilgust palju päevi - sada kaheksakümmend päeva.
5Ja kui need päevad olid möödunud, tegi kuningas seitsmepäevase peo kogu Suusani palees olevale rahvale, niihästi suurtele kui väikestele, kuningliku palee rohuaia väljakul.
6Peened valged ja sinised kangad olid kinnitatud valgete ja purpurpunaste nööridega hõberõngaste ja marmorsammaste külge; kullast ja hõbedast lamamisasemed olid alabastrist ja marmorist, klaasjaist ja kirjudest kividest ruudulisel põrandal.
7Juua anti kuldkarikaist, karikaid oli mitmesuguseid, ja kuninglikku veini oli palju, kuninga kohaselt.
8Aga joomisel kehtis korraldus, et sundust ei ole, sest kuningas oli seda kinnitanud kõigile oma kojaülemaile, et igaüks võib teha, nagu temale meeldib.
9Kuninganna Vasti tegi peo ka naistele kuningas Ahasverose kuninglikus kojas.10Seitsmendal päeval, kui kuninga süda oli veinirõõmus, käskis ta Mehumani, Bistat, Harbonat, Bigtat, Abagtat, Seetarit ja Karkast, seitset eunuhhi, kes kuningas Ahasverost teenisid,
11tuua kuninganna Vasti kuninga ette koos kuningliku krooniga, et näidata rahvaile ja vürstidele tema ilu, sest ta oli ilusa välimusega. 12Aga kuninganna Vasti keeldus tulemast kuninga käsu peale, mis eunuhhide kaudu oli antud; siis raevutses kuningas väga ja viha süttis temas põlema.
13Ja kuningas küsis tarkadelt, kes aegu mõistsid, sest oli viisiks panna kuninga käsk kõigi seaduse- ja õigusetundjate ette,
14ja temale lähemad olid Karsena, Seetar, Admata, Tarsis, Meres, Marsena ja Memukan, seitse Pärsia ja Meedia vürsti, kes nägid kuninga palet ja istusid kuningriigis esimesel kohal:
15"Mida tuleks seaduse järgi teha kuninganna Vastiga, sellepärast et ta ei ole täitnud kuninga käsku, mis eunuhhide kaudu oli antud?"
16Siis vastas Memukan kuninga ja vürstide ees: "Mitte ainult kuninga vastu ei ole kuninganna Vasti eksinud, vaid ka kõigi vürstide ja kõigi rahvaste vastu kuningas Ahasverose kõigis maades.
17Kui kuninganna tegu saab teatavaks kõigile naistele, siis nad hakkavad põlgusega vaatama oma meestele, öeldes: Kuningas Ahasveros käskis tuua kuninganna Vasti enese ette, aga tema ei tulnud.
18Juba täna võivad Pärsia ja Meedia vürstinnad, kes sellest kuninganna teost kuulevad, kõigile kuninga vürstidele nõnda vastata, ja sellest tuleb palju põlgust ning viha.
19Kui kuningas heaks arvab, siis tulgu temalt kuninglik käsk ja see kirjutatagu muutmatuna Pärsia ja Meedia seaduste hulka, et Vasti ei tohi tulla kuningas Ahasverose ette ja et kuningas annab tema kuningliku au teisele, kes on temast parem!
20Ja kui kuninga otsus, mille ta teeb, saab teatavaks kogu tema kuningriigis, mis on ju suur, siis austavad kõik naised oma mehi, niihästi suured kui väikesed."
Küllap on nii mõnigi meist muretsenud kättejõudva juubeli või mõne muu tähistamist nõudva tähtpäeva üle. Oleme kuulnud kaeblemisi jõulustressi üle ja ehk isegi pärinud: „Milleks mulle need tähtpäevad?!“
Estri raamatu 9. peatükk toob meieni puurimipüha tekkimise ning piibelliku viisi pidu- ja rõõmupäevade tähistamiseks. Saame kinnituse, miks eesti keeleski on pühadust ja tähistamisväärseid päevi märgistaval sõnal ühesugune tüvi – „püha“.
Niisiis, Estri raamat õpetab tähistama tõotuste täitumist. See ei ole niisama lust ja meelelahutus – rõõm võidust pühendatakse Jumalale kui võidu põhjustajale. Rõõm andis inimesele kohustusi – tuli meeles pidada Jumala vabastust ja heldust. Salm 22 võiks olla heaks pühade tähistamise eeskirjaks meil siin Eestimaalgi, kus ei ole kahjuks sellist südamlikku üksteisega jagamise ja teistele annetamise kommet – pigem kiputakse pühi rohkem ikka omaette pidama, igaüks oma pidulauale kuhjates kõike, mis vähegi võimalik. Näeme , et juudid saatsid üksteisele rooga, rikkamad jagasid vaesematele, oli käsk üksteist nii ihutoiduse kui hea sõnaga kosutada.
Olles ise armu kogenud, ei tohtinud teiste vastu armutuks jääda.
Piibel rõhutab Estri raamatu lõpuosas vajadust Jumala päästet meele pidada ning õpetab, et selline meenutus ei põhine mitte meeleoludel vaid otsustusel. Selle kohta saadeti kogu rahvale teated, milles olid kirjas üksikasjalised eeskirjad (s 27-32). Võtkem meiegi iseendile ja oma lastele muutumatuks kohustuseks ja tavaks uskuda, et Jumal on enam kui võimeline muutma meie muret rõõmuks ja leina pidupäevaks.
Selle kommentaari autor: Rutt Vardja