Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 3:14-25
Iisraeli ja Juudat manitsetakse pöörduma14Pöörduge ümber, taganenud lapsed, ütleb Issand, sest mina olen võtnud teid oma valdusesse; ja mina võtan teid: igast linnast ühe ja igast suguvõsast kaks ning viin teid Siionisse!
15Ja ma annan teile karjaseid oma südame järgi, ja need karjatavad teid targasti ja taibukalt.
16Ja kui neil päevil saab teid sellel maal palju ja te olete viljakad, ütleb Issand, siis ei räägita enam Issanda seaduselaekast ega ole see meeleski, sellele ei mõelda, sellest ei tunta puudust ja seda ei valmistatagi enam.
17Sel ajal nimetatakse Jeruusalemma "Issanda aujärjeks" ja kõik rahvad kogunevad sinna, Issanda nime juurde Jeruusalemma; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järgi.
18Neil päevil läheb Juuda sugu Iisraeli soo juurde ja nad tulevad üheskoos põhjamaalt maale, mille mina olen andnud pärisosaks teie vanemaile.
19Ja ma mõtlesin: Küll tahaksin sind panna laste sekka ja anda sulle meeldiva maa, toredaist toredaima pärisosa rahvaste keskel. Ja ma mõtlesin: Sina hüüaksid mind isaks ega taganeks mu järelt.
20Aga otsekui naine on truuduseta oma eluseltsilise vastu, nõnda olete teie, Iisraeli sugu, olnud truuduseta minu vastu, ütleb Issand.
21Küngastel kuuldub häält, Iisraeli laste haledat nuttu, sellepärast et nad on käinud vääral teel, on unustanud Issanda, oma Jumala.
22Pöörduge tagasi, taganenud lapsed, ma teen teid terveks teie taganemisest! "Vaata, me tuleme sinu juurde, sest sina oled Issand, meie Jumal.
23Tõesti, petlik on see, mis kuuldub küngastelt, lärm mägedel. Tõesti, Issandas, meie Jumalas on Iisraeli pääste.
24"Häbi" on söönud meie vanemate töövilja, meie noorpõlvest alates: nende lambad ja veised, nende pojad ja tütred.
25Lamagem siis oma häbis ja katku meid meie teotus, sest me oleme pattu teinud Issanda, oma Jumala vastu, meie ja meie vanemad oma noorpõlvest tänapäevani ega ole võtnud kuulda Issanda, oma Jumala häält."
Jeremija keskne sõnum ka selles peatükis on Iisraeli rahva suhe Jumalaga. Jällegi hoiatab ta rahvast Paabeli vangipõlve eest, andes neile isegi „sõnad suhu“ e vastuse küsimusele: miks? Miks on Jumal meid karistanud? Miks oleme meie, Jumala väljavalitud rahvas, teenimas paganarahvast? Tegelikult hakkas rahvas alles Paabeli vangipõlves Jeremija antud vastust mõistma ( s 20, 21-25)
Kogu Vana Testament on suures osas sündinud just nendest küsimustest, kuna suur osa Vana Testamendi raamatuid ongi kirjutatud Paabeli eksiilis. Ka Jeremija vastab nendele küsimustele.
Jeremija raamat tundub olevat kohutav nägemus Jumala kohtust, kuid tegelikult on see veel kohutavam reaalse kirjeldusena inimeste tänamatusest. Jeremija kirjeldab kuidas Iisraeli lapsed hoora kombel on käinud teiste jumalate järel ja on unustanud oma Jumala. Ta ei otsi ilusaid pateetilisi väljendeid, vaid kasutab üsna ränka ja peaaegu ebatsensuurset sõnavara ( nt 5:8). Mitte et Jeremija oleks nii inetult tahtnud öelda, vaid see näitab, kui suur on rahva üleastumine.
Ent ometi tahab Jumal neile siiski veel võimaluse anda. Kui vaatame Jeremija ja laiemalt kogu Piibli tekste, siis me ei leia kusagilt situatsiooni, kust ei oleks väljapääsu. Jumal annab alati lootust ( s 14 – 18). Ja see ei ole mingi ebamäärane või udune lootuseraas, vaid kindel ja julgustav sõnum: Jumala tõotus püsib ja Ta viib selle täide - tuues rahva ülejäägi tagasi ja lisades talle juurde kõik teised rahvad ( s 17).
Selle kommentaari autor: APÜ