Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 6:1-15
Jeruusalemma ja Juuda karistus1Põgenege Jeruusalemmast, Benjamini lapsed! Puhuge sarve Tekoas ja pange tähis Beet-Keremisse, sest põhja poolt paistab õnnetus ja suur häving!
2Kena ja helliku olen ma hävitanud - Siioni tütre.
3Tema juurde tulevad karjased oma karjadega ja löövad telgid üles tema ümber, nad karjatavad igaüks oma osa peal.
4"Pühitsegem sõda tema vastu! Tõuskem ja mingem üles keskpäeva ajal!" "Häda meile, sest päev veereb ja õhtuvarjud pikenevad!"
5"Tõuskem ja mingem üles öösel ning hävitagem tema paleed!"
6Sest vägede Issand ütleb nõnda: Raiuge puid ja kuhjake piiramisvall Jeruusalemma vastu! See on linn, mida tuleb karistada, sest tema sees valitseb vägivald.
7Otsekui kaev hoiab värske oma vee, nii hoiab Jeruusalemm värske oma kurjuse; tema sees kuulukse ülekohtust ja rüüstamisest, minu palge ees on aina valu ja piin.
8Lase ennast hoiatada, Jeruusalemm, et mu hing ei võõrduks sinust, et ma ei teeks sind lagedaks, maaks, kus ei elata.
9Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli jääki nopitakse otsekui viinapuu järelnoppimist. Siruta oma käsi võrsete kohale otsekui viinamarjakorjaja.
10Kellele ma peaksin rääkima ja kinnitama, et nad kuuleksid? Vaata, nende kõrvadel on eesnahk, nad ei saa kuulda. Vaata, Issanda sõna on neile teotuseks, see ei kõlba neile.
11Mina olen täis Issanda viha, ma ei suuda seda peatada. Vala see laste peale tänaval, samuti noorukite jõugu peale; sest kinni võetakse nii mehed kui naised, nii vanad kui raugad.
12Ja nende kojad antakse teistele koos põldude ja naistega; sest ma sirutan oma käe maa elanike vastu, ütleb Issand.
13Sest pisemast suuremani ahnitseb igaüks neist omakasu, ja prohvetist preestrini petavad kõik.
14Ja mu rahva vigastust ravivad nad pinnapealselt, öeldes: "Rahu, rahu!", kuigi rahu ei ole.
15Kas nad häbenevad, et nad on teinud jäledust? Ei, nad ei häbene sugugi ega tunne piinlikkust. Seepärast nad langevad langejate hulgas; oma karistusajal nad komistavad, ütleb Issand.
Ettekuulutatud sissetungiarmeed meile ei identifitseerita, aga teame sellest hoolimata, et tegu oli babüloonlastega – iidse maailma Kolmanda Reich’iga. Võime vabalt panna Nebukadnedsari nime asemele Hitleri oma, sõjavankrite asemele tankid, faalanksi asemele jalaväe rünnakrühmad- kogu terror ja hävitus jäävad sisuliselt samaks: hävitatud viljaaiad ja põllud, blokeeritud veevarud, tulekahjud ning kohutavad tapatalgud ( s 4,5). Juuda päevad oli otsa saanud ja mitte ülivõimsa vaenlase pärast, vaid Jehoova viha tõttu Juuda õiglusetuse ning sotsiaalse julmuse pärast. Tegelik oht tuli Jumala enese käest ning Jeruusalemma ootas hävitus (s 1). Need „marjad“ mis assüürlastest veel puutumata jäid, langesid Paabeli saagiks (s9). Keegi ei pääsenud põgenema – isegi mitte väikesed lapsed – kõiki ootas kas surm või deporteerimine, nende omandi hävitus (11,12).
Ükskõik millises rahvuslikus/ ajaloolises kriisi ja millisel hetkel tuleb tähele panna seda kui Jumal peaks näitama teed välja ning siis tuleb oma valikud teha äärmise hoolega. Nende jaoks kes valesti valisid ei ole enam mingit tagasiteed. On tõsine viga keelduda Jumala sõna „ravimi“ kibedast annusest ( s 7) ning joosta selle asemel magusat õli lürpima ( s 13,14). See on viga mis uimastab ning tuimestab teadvuse, ning ainult tõde saab siis meid veel üles äratada. Ära jää siis tukkumisega vahele kui kätte on jõudnud kohtumõistmise aeg! ( s 15)
Selle kommentaari autor: APÜ