Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 67
Tänu õnnistuse eest1Laulujuhatajale: keelpillil mängida, lauluviis ja laul.
2Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid; ta lasku oma pale paista meie peale, sela,
3et maa peal tuntaks sinu teed, kõigi rahvaste seas sinu päästet!
4Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
5Rõõmutsegu rahvad ja hõisaku rahvahõimud, sest sina mõistad rahvale kohut õigluses ja juhatad rahvahõime maa peal! Sela.
6Jumal, sinule laulgu tänu rahvad, sinule laulgu tänu kõik rahvad!
7Maa on andnud oma vilja; Jumal, meie Jumal, õnnistagu meid!
8Jumal õnnistagu meid ja kõik ilmamaa otsad kartku teda!
Laul 67 on lühike laul suure südamega. Laulja on sedavõrd teadlik Jumala headusest, et igatseb ka kõikidele teistele mitte ainult selle kogemist, vaid teadvustamist ning sellest laulmist/ hüüdmist.
Mida arvad suurtest pidustustest? Isiklikult pooldan enam „väikest ja kaunist“ ning kui pean osalema mingil suuremal üritusel, siis muutun pahuraks. See laul aga tuletab meelde, et Jumala kiitmine on kogukondlik tegevus. Ja kuigi psalmist igatseb et Jumala õnnistus ning soosing oleks valatud Jumala oma rahva üle, ei ole ülistamise rõõmust rääkides välja arvatud kedagi. „Kõik inimesed“ s 5 ei märgi vaid meie hingesugulasi, vaid selles sisaldub ka see hulk ebamugavaid inimesi, kellega meil midagi ühist ei ole, need kes meid ärritavad ning isegi need, keda salajas ebameeldivaiks tunnistame.
Mõtle praegu mõne sinu jaoks „raske“ inimese peale. Kas saad ausalt kogu südamest palvetada, et Jumal teda õnnistaks?
Selle kommentaari autor: Caroline Masom