Tänane on üks enimtsiteeritud psalme ning ka apostlite õpetuse alustekste Kristuse isikust. Kirjutatud kuningliku kõnemehe, Taaveti poolt osutab ja on suunatud veel palju kuninglikuma isiku poole – selle poole, kes on veel suurem kuningas ja ka preester. Taaveti autorsust tõendavad nii Jeesus kui Peetrus.
Psalm jaguneb kaheks ning kumbki osa algab väitega mida siis põhjalikult lahti seletatakse, hõlmates eneses põhilised tuumiku kristliku usu doktriinidest inimese suhte kohta Jumalaga.
Sinna kuulub Kristuse pre-eksistents Jumala Pojana ning mitte ainult Taaveti järeltulijana, tema triumf surma ja patu üle, tema aussetõstmine Jumala paremal käel. Maha istumine siin on märkimas ülesande lõpetamist- ja see on meie jaoks imeline sõnum mis ütleb, et meie päästetöö on lõpetatud. Jumal on vandunud, et see saab olema ning tema ei ole oma meelt muutnud ( s 4).
Arvan, et inimene võib suhteliselt kergesti kaotada oma meelest ja südamest selle tähtsuse mida Jumal tegelikult meile teinud on. Hiljuti tabas mind uue jõuga see ime Jeesusest – kõik see mis ta tegelikult on, mida ta on teinud ning tänane psalm toob seda samuti esile. Siin näeme rikkalikku, viidetest ning tähendusest laetud pilti Messiast. Siin on vallutav kuningas kes juhib oma rahvast täies jõus, pühaduses ja aus – ning teeb seda jätkuvalt ka tänapäeval. Siin on meie ette asetatud ka müstiline preester – kuninga figuur, kes pärineb veel kõrgemast liinist kui Aaron ja tema pojad, kelle ümber valitseb vaikus tema pärinemise või elu otsa kohta ja kelle preesterlus jätkub igavesti. Meile avatakse siin Messia enese olemust, kes on täiesti üks Isaga, liiga suur ja auline, et võiksime seda lõpuni mõista, ja siiski kättesaadav meile, kui Päästja ning sõber.