Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 13:10-17
Jeesus tervendab hingamispäeval10Ja Jeesus oli õpetamas ühes sünagoogis hingamispäeval.
11Ja vaata, seal oli naine, kel oli haiguse vaim kaheksateist aastat ja kes käis kõveras ega saanud ennast päris sirgeks ajada.
12Teda nähes kutsus Jeesus ta enese juurde ja ütles talle: "Naine, sa oled lahti oma haigusest!"
13Ja ta pani käed tema peale ja otsekohe ajas naine enese sirgeks ja ülistas Jumalat.
14Aga sünagoogi ülem, kelle meel läks pahaseks, et Jeesus tervendas hingamispäeval, ütles rahvahulgale: "Kuus päeva on, mil tööd peab tegema, tulge siis neil päevil ja laske endid terveks teha, aga ärge tulge hingamispäeval!"
15Aga Issand vastas talle: "Te silmakirjatsejad, eks igaüks teie seast päästa ka hingamispäeval oma härja või eesli sõime küljest lahti ja vii jooma?
16Kas siis teda, kes on Aabrahami tütar, keda saatan, ennäe, juba kaheksateist aastat on hoidnud ahelais, ei oleks tohtinud sellest köidikust lahti päästa hingamispäeval?"
17Ja kui ta seda ütles, häbenesid kõik ta vastased, ent kogu rahvahulk rõõmustas kõigi auliste tegude üle, mis sündisid Jeesuse läbi.
Korrektne hingamispäeva järgimine oli Jeesuse ja tema aja religioossete liidrite vaheline pidev konfliktiallikas. Ka järgnevate sajandite vältel ei vajunud see teema tahapoole sünagoogide või kirikute diskussioonides. Meie ajalgi põhjustab see jätkuvalt mitmeid tuliseid vaidlusi ja sageli, isegi kui põhimõtetes jõutakse kokkuleppele ei leita ühist keelt nende rakendamises. Hingamispäeva põhimõte ise ei ole kunagi olnud tüliküsimus. Aga mis on töö ja mis mitte? Juutide juhtidel olid omad kokkulepitud prioriteedid ning ootused ( Jh 7:22;Mt 12:11)
Jeesus aga soovis jõuda nendest kokkulepetest sügavamale, inimese südant tegelikult puudutava põhimõtteni. Oma eesmärgi saavutamises oli ta sedavõrd radikaalne, et Jh 5:16-17
tundub, nagu asetaks ta küsimärgi alla printsiibi aluse enese („Seepärast hakkasidki juudid Jeesust varitsema, et ta oli seda teinud hingamispäeval. Aga Jeesus kostis neile: „Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.“ )
Mis oli sellise käitumise taga? Moosese raamatute järgi oli Jumal loomise töö lõpetanud. Tehtu oli väga hea ning midagi polnud sellest vaja ära võtta ega lisada. Siis Jumal puhkas. Jeesus oma tegutsemises seadis eesmärgiks Jumala Isa armastuse inimeste vastu ja tema eesmärkide täideviimise taasluues ning taastades pattulangenud maailma. Kusagilt ei saa välja lugeda nagu teeks Jumal või võiksime meie teha vaheaja halastuse tegude, heategemise või evangeeliumi kuulutamise töösse.
Lugesime, et inimestel oli hea meel nende imetegude pärast mida Jeesus tegi ning edaspidi ( 19:48) loeme, et „rahvas rippus Jeesuse küljes teda kuulates.“. Kas ei peaks selline „rippumine“ meidki aitama kujundada oma elu praktikas nii, et see näitaks teed Jumala juurde?
Selle kommentaari autor: APÜ