Loe läbi alltoodud kirjakoht: Lk 13:18-30
Tähendamissõna sinepiivakesest18Siis ta ütles: "Mille sarnane on Jumala riik ja millega ma teda võrdleksin?
19Ta on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma aeda. See kasvas ja sai puuks ja taeva linnud pesitsesid tema okstes."Tähendamissõna haputaignast20Ja Jeesus ütles taas: "Millega ma võrdleksin Jumala riiki?
21See on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema."Tähendamissõna lukku pandud uksest22Ja Jeesus rändas mööda linnu ja külasid, õpetades ja käies teed Jeruusalemma poole.
23Aga keegi ütles temale: "Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?" Tema aga ütles neile:
24"Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!25Pärast seda kui kojaisand on tõusnud ja ukse lukku pannud, jääte te seisma õue ja uksele koputama, öeldes: Issand, ava meile! Ja tema kostab teile: Mina ei tunne teid, kust te olete tulnud.
26Siis ütlete teie: Me oleme sinu ees söönud ja joonud ja sina õpetasid meie tänavatel.
27Ja tema ütleb teile: Ma ei tea, kust te olete tulnud, hoidke minust eemale, kõik ülekohtutegijad!
28Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine, kui te näete Aabrahami ja Iisakit ja Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis, endid aga välja tõugatuina.
29Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis.
30Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!"
Need kaks kuningriigi tähendamissõna räägivad jumalariigi vaiksest kasvamisest kui see tungib ühiskonda, ning Luukas kasutab seda kujundit hakates kõnelema Jeesuse poolt esitatud väljakutsest neile kes tahavad sisse minna sellesse riiki. Jeesus võtab näiliselt tavalise ja akadeemilise päästmise küsimuse ning pöörab selle tungivaks, oma kuulajate igavikulist saatust määratlevaks üleskutseks.
Me ei tohiks iial lubada, et Piibli avamine või selgitus muutub meie käes filosoofiliseks spekulatsiooniks. Hea kommentaar on alati hästilõikava teraga praktikasse rakendamisel.
„Tehke kõik endast olenev….“ -kas päästmine ei ole siis armuand? Kas siis ei olegi tõsi see, et Jeesus tegi kõik mis teha sai ning meil ei ole sellele enam midagi lisada? Jah see on tõsi –ometi meeleparandus ja usuvärav mille kaudu me sisse saame astuda, ei ole pelgalt intellektuaalne – doktrinaarne nõusoleku andmine, vaid kõikehõlmav elumuutev kogemus, mille juurde käib tõeline vaevanägemine et püsida koostöös Püha Vaimuga. Peame jätkuvalt meeles hoidma neid kolme päästmispööret: „ Mind on päästetud, mind päästetakse, mina saan päästetud.“
Selle asemel, et spekulatiivsesse „kord päästetud – igaveseks päästetud“ debatti siseneda, peaksime hoopis rõõmustama selle kindluse üle millest õpetab Pühakiri. ( Jh 10:28)
Samal ajal aga neidsamu sõnu ka tõsise elujuhisena kasutades – ning see manitseb meid et me ei lubaks Jumala imelisel igavese elu kindluse annil, taandareneda pelgaks ükskõiksuseks oma elustiili suhtes.
Selle kommentaari autor: APÜ