Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Uhkus tuleb enne hävitust

Neljapäev, 10. Detsember 2009

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 11:2-19

Põhja ja Lõuna kuningad
2Ja nüüd ma annan sulle teada tõe: vaata, veel kolm kuningat tõuseb Pärsias ja neljas soetab suurema rikkuse kui kõik muud; ja kui ta oma rikkuse tõttu on saanud vägevaks, paneb ta kõik liikuma Kreeka kuningriigi vastu.
3Siis tõuseb kangelaskuningas, valitseb suure võimuga ja teeb, mida tahab.
4Aga niipea kui ta on tõusnud, murdub ta kuningriik ja jaguneb taeva nelja tuule poole, aga mitte tema järglastele ja mitte selle võimuga, millega ta valitses; sest tema kuningriik kistakse ära ja saab teistele, aga mitte neile.5Ja Lõuna kuningas saab vägevaks, samuti üks tema vürstidest; aga see saab temast vägevamaks ja valitseb: tema valitsus on suur.
6Ja aastate pärast teevad nad liidu ja Lõuna kuninga tütar läheb Põhja kuninga juurde rahu tegema; aga tema käsivarrel ei ole jõudu ning tema ja ta sugu ei jää püsima, vaid ta antakse ära, tema ja ta saatjaskond, tema sigitaja ja see, kes teda kosis.
7Sel ajal tõuseb üks võsu tema juurest ta asemele ja tuleb sõjaväe vastu ning tungib Põhja kuninga kindlustesse, talitab nendega, nagu tahab, ja saab vägevaks.
8Nende jumaladki ja nende valatud kujud ning hõbedast ja kullast ihaldusväärsed asjad viib ta saagina Egiptusesse; siis ta jätab Põhja kuninga mõneks aastaks rahule.
9See tuleb küll Lõuna kuninga riiki, ent peab omaenese maale tagasi minema.10Aga tema pojad varustavad ja koguvad suuri sõjaväehulki; ja üks neist tuleb temale kallale, ujutab maa üle ja käib läbi; siis ta tuleb uuesti ja tungib kuni tema kindluseni.
11Siis vihastab Lõuna kuningas ja läheb ning sõdib temaga, Põhja kuningaga; too ajab kokku suure väehulga, aga see väehulk antakse Lõuna kuninga kätte.
12Ja kui see väehulk on võetud, siis läheb ta süda ülbeks; ta tapab palju tuhandeid, aga võitu ei saa.
13Ja jälle ajab Põhja kuningas kokku väehulga, mis on suurem kui endine, ja mõne aasta pärast tuleb ta temale kallale suure sõjaväe ja rikkaliku vooriga.
14Ja sel ajal tõusevad paljud Lõuna kuninga vastu; ja sinu oma rahvast tõuseb vägivallamehi, et nägemus läheks tõeks, nad ise aga langevad.
15Ja Põhja kuningas tuleb ja kuhjab piiramisvalli ning vallutab kindlustatud linna; Lõuna sõjaväed ei pea vastu ega ole ta valitute väel püsimiseks jõudu.
16Ja see, kes tuleb tema vastu, talitab oma heaksarvamise järgi ja ükski ei suuda seisma jääda tema ees; ta asub ilusale maale ja lõpp on tema käe läbi.
17Siis ta pöörab oma näo, et Lõuna kuningas võiks tulla kogu oma kuningriigi võimsusega; ja ta mõtted on õiged ja ta teostab nad, ning annab temale naiseks oma tütre, et seda maad hävitada; aga see ei toimu ega lähe tal korda.
18Siis ta pöörab oma näo saarte poole ja vallutab paljud; aga üks väepealik teeb ta pilkamisele lõpu, tõesti, ta tasub temale ta pilkamise eest.
19Siis ta pöörab näo tagasi maa kindluste poole, aga ta komistab ja langeb ning teda ei ole enam.

Uhkust kutsutakse ka „arhetüüpseks patuks“ , sest just see oli Aadama ja Eeva langemise põhjuseks. Vii Jumala ette oma kurbus kaasaegsete valitsejate uhkuse pärast.

See prohvetlik ülevaade võib jätta mulje et ajalugu polegi muud kui ettekirjutatud filmistsenaariumi läbimine. Ometi loeme siit ka kuningatest „ kes talitasid nii nagu nad heaks arvasid“ ( s 3,16,36) ning mis ühtlasi viitab sellele, et inimesed peavad kandma vastutust oma tegude eest. Jumalik suveräänses ja inimlik vabadus on omavahel pinges. Tänases tekstis on ajaloomudel, mida nägime ka Taanieli raamatu 8. peatükis.
Vormel „ kolm….siis neli“ ( s 2) viitab näidete kõikehõlmavust ning ilmselt viitab ühtlasi et nimetatud numbreid ei tohi võtta sõna-sõnalt. Mõned Pärsia valitsejais – nagu nt Xerxes 1.m uskusid et nad on piisavalt mõjuvõimsad vallutamaks Kreekat – ometi kukkusid oma ürituses läbi. „võimas kuningas ( s 3,4) viitab Aleksander Suurele. Peale kiiret Pärsia hävitamist, pretendeeris ta jumalikkusele. Müntidel laseb ta end kujutada jumala Zeus-Ammonina. Ometi suri ta ootamatult palavikku ning tema ehitatud impeerium lagunes. „Lõuna kuningas“ s 12 - oli Egiptuse Ptolemaios IV. Peale Antiookiuse ( põhja kuninga) hävitamist langes ta täielikku ükskõiksusesse, mis omakorda viis ka tema poja kaotusele Antiookiuse vastu. Nüüd kutsuti Antiookiust juba „suureks“. Oma uhkuses esitas Ptolemaios väljakutse Rooma kasvavale võimsusele , aga ainult selleks et oma uhkuses kogeda totaalset hävimist Roomale.

Taas näidatakse meile, et ajalool on ka moraalne külg. Ja see omakorda kinnitab meile, et Jumal valitseb üle iga olukorra, kuigi see ei toimi automaatselt, nagu näiteks gravitatsioonijõud – mille rakendamisele järgneb kohene oodatav tulemus. Tänase ajaloolise näite sisuks on hoiatus uhketele ning lootuse ja lohutuse sõnuma vaestele ning alandlikele.

„Suured „ ei ole ainsad, kel on uhkuse probleem, mis võib nad hävitada. – kasuta Psalm 91: 12,13 ja palu et Jumal võiks su uhkuse oma käsitlemise alla võtta.

Selle kommentaari autor: E Lucas