Loe läbi alltoodud kirjakoht: Tn 11:20-45
Põhja ja Lõuna kuningad20Ja tema asemele tõuseb keegi, kes paneb maksunõudja kõige suursugusemat kuningriiki läbi käima, aga mõne aja pärast ta murdub, ent mitte viha ega sõja läbi.21Ja tema asemele tõuseb üks kõlvatu, kellele ei ole antud kuninglikku väärikust; aga ta tuleb ootamatult ja haarab libekeelsusega kuningriigi enesele.
22Sõjaväed uhutakse sootuks tema eest ja murtakse, nõndasamuti ka lepinguvürst.
23Niipea kui temaga on tehtud leping, teeb ta pettust; ja ta läheb ning saab vähese rahvaga vägevaks.
24Ootamatult tungib ta maa viljakamasse ossa ja teeb, mida ta isad ja isade isad ei ole teinud; pillub omadele kokkuröövitud saaki ja vara. Ja ta sepitseb plaane kindlustatud linnade vastu, aga ainult pisut aega.
25Ja ta õhutab oma jõudu ning julgust, et minna Lõuna kuninga vastu suure sõjaväega; ka Lõuna kuningas valmistub sõjaks suure ja väga tugeva sõjaväega, aga see ei suuda vastu panna, sest tema vastu sepitsetakse vandenõu.
26Need, kes ta lauas söövad, murravad tema, ta sõjavägi uhutakse ära ja paljud langevad mahalööduina.
27Mõlemad kuningad mõtlevad südames kurja ja räägivad valet ühes lauas istudeski. Aga see ei õnnestu, sest lõpp tuleb alles määratud ajal.
28Ja ta läheb tagasi oma maale suure varandusega, aga ta süda on püha lepingu vastu; ta teeb, mida tahab, ja läheb tagasi oma maale.29Määratud ajal tuleb ta jälle Lõunasse, aga teisel korral ei sünni nõnda nagu esimesel korral.
30Sest kittide laevad tulevad tema vastu ja ta lööb kartma ning läheb tagasi, sajatades püha lepingut; ja ta jätkab tegutsemist ning pöördub nende poole, kes loobuvad pühast lepingust.
31Ja tema poolt saadetud sõjaväed tulevad ja teotavad pühamut, kindlat linna; nad kõrvaldavad alalise ohvri ja panevad sinna hävituse koletise.
32Ja oma libekeelsusega ta hukutab lepingurikkujaid, aga see rahvas, kes tunneb oma Jumalat, jääb kindlaks ja tegutseb.
33Ja mõistlikud rahva hulgast õpetavad paljusid, kuigi neid mõnda aega jälitatakse mõõga ja tulega, vangipanekuga ja riisumisega.
34Sel ajal, kui neid jälitatakse, saavad nad vähest abi, ja paljud hoiduvad libekeelsuses nende poole.
35Ja mõistlikest langevad mõned, et neid sulatada ja puhastada ja valgeks teha lõpuajaks, sest määratud aeg viibib veel. 36Ja kuningas teeb, mida tahab, ja ta ülistab ennast ning suurustab iga jumala ees, isegi jumalate Jumala vastu räägib ta kuulmatuid asju; ja see õnnestub tal, kuni viha on teostunud, sest mis on otsustatud, see sünnib.
37Ja ta ei hooli oma vanemate jumalaist, ka mitte sellest, keda naised armastavad, ja ta ei hooli ühestki muust jumalast, vaid suurustab nende kõigi ees
38ja austab selle asemel kindluste jumalat; jumalat, keda ta vanemad ei tundnud, austab ta kulla ja hõbedaga, kalliskivide ja väärtasjadega.
39Ja ta teeb kindlustatud linnu koos võõra jumalaga; kes teda tunnustavad, neid austab ta väga ja paneb valitsema paljude üle ning jagab neile tasuks maad.
Antiookiuse karjääri uurimine toob meid taas tagasi uhkuse teema juurde, mis eelneb langemisele. Ta kutsus end „epifaaneseks“ ( jumala kehastuseks) sellepärast et uskuski end olevat jumal Zeusi kehastuse. Salmid 21 – 39 jutustavad meile tema karjäärist, kuid salmid 40 -45 on paljudes piibliuurijates tekitanud hämmastust seetõttu, et need ei sobi Antiookiuse tegeliku elulõpuga: nimelt niitis teda jalust äkiline haigus sel ajal kui ta oli Pärsias ühte templit röövimas. Mõned uurijad on siis leidnud, et salmid 40 – 45 on hoopis prohveteering viimase aja anti-Kristusest – kahjuks aga ei ole tekstis ühtegi viidet suuremale ajaperioodi vahetumisele.
Teine grupp uurijaid seob need salmid Jesaja raamatu prohveteeringutega Assüüria lõpu kohta, kuna ka seal valitses Jumalat teotav uhkus. Nii arvavatakse, et salmid 40 -45 teevad suure üldistuse viidates Jumalale, kes viimselt hävitab kõik need, kellede uhkus paneb neid Jumalale vastu hakkama ning Talle ustavaid taga kiusama.
Antiookius IV rüvetas Jeruusalemma templi ja vaenas halastamatult usule ustavaks jäänud juute püüdes kõigiti kogu traditsioonilist juutlust välja juurida. Kahjuks tegid mõnedki juudid temaga koostööd, motiveerituna kasust mida see kaasa tõi ( s 30,32,39).
Avalik vastupanu võimumaniakist valitsejale võib tunduda viimase rumalusena. Taanieli raamat jutustab neist, kes seda siiski tegid – julgustades ja juhendades nõnda ka teisi samale teele – nimetades seda „tarkuseks“ ( s 33-35). Ja seda hoolimata tõsiasjast et mitmed nende hulgast surid märtritena.
Nad olid „targad“ sest „tundsid oma Jumalat“ ( s 32). Nemad uskusid, et nende lepingu kaudu väljendatud suhe Jumalaga, oli kaugelt enam väärt kui mistahes kasu Antiookiuse soosingust. Nemad olid kindlad ka tules ja mõõgahoopides, et nende Jumal jääb neile ustavaks. Ning need märtrid tõstetakse austusega esile
Heebrea kirjas: 11: 35-38: „Naised said tagasi oma surnud ülestõusnutena. Ühed lasksid end piinata surnuks, võtmata vastu pakutud vabadust, selleks et saada paremat ülestõusmist. Teised said kogeda pilkamist ja rooska ning ahelaid ja vanglat. Neid on kividega surnuks visatud, pooleks saetud, mõõgaga hukatud, nad on lamba- ja kitsenahas käinud maad mööda ringi, puuduses, viletsuses ja kurja kannatades. Nemad, keda maailm ei olnud väärt, hulkusid ringi kõrbetes ja mägedel ning varjasid end koobastes ja urgudes.“
Selle kommentaari autor: E Lucas