Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 1:18-32
Inimkonna süü18Jah, Jumala viha ilmub taevast inimeste igasuguse jumalakartmatuse ja ülekohtu vastu, nende vastu, kes tõde hoiavad ülekohtu kammitsais,
19sest et see, mida teatakse Jumalast, on nende keskel avalik, Jumal on seda neile avaldanud.
20Tema nähtamatu olemus, tema jäädav vägi ja jumalikkus on ju maailma loomisest peale nähtav, kui mõeldakse tema tehtule, nii et nad ei saa endid vabandada,
21sest et Jumalat tundes nad ei ole ülistanud ega tänanud teda kui Jumalat, vaid on oma arvamustega jooksnud tühja ning nende mõistmatu süda on jäänud pimedaks.
22Väites endid targad olevat, on nad läinud rumalaks
23ja on kadumatu Jumala kirkuse vahetanud kaduva inimese ja lindude ja neljajalgsete ja roomajate kujutistega.
24Seepärast ongi Jumal andnud nemad nende südame himudes rüvedusse, et nad oma ihu ise häbistaksid.
25Nad on Jumala tõe vahetanud vale vastu ning austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti. Aamen.
26Seepärast on Jumal nad andnud häbitute kirgede kätte: nende naised on ju vahetanud loomuliku vahekorra loomuvastasega,
27nõndasamuti ka mehed, loobudes loomulikust vahekorrast naisega, on oma tungis süttinud üksteise vastu - mees on teinud mehega nurjatust - ja on seega iseenestes saanud kätte paratamatu palga oma eksimuse eest.
28Ja nii nagu nad ei ole hoolinud Jumala tunnetusest, nõnda on Jumal nad andnud kõlbmatu mõtteviisi kätte, tegema seda, mis on väär;
29nad on tulvil igasugust ülekohut, kurjust, ahnust ja tigedust, täis kadedust, tapmist, riidu, kavalust, kiuslikkust, nad on keelekandjad,
30laimajad, Jumala vihkajad, julmurid, ülbed, kelkijad, halva peale leidlikud, vanematele sõnakuulmatud,
31mõistmatud, truudusetud, leppimatud, halastamatud,
32kes küll teavad Jumala käsku - et need, kes selliseid asju teevad, on surma väärt -, kuid ei tee seda mitte üksnes ise, vaid tunnevad head meelt neist, kes nii teevad.
Vana Testamendi autor, keda tuntakse „Jutlustajana“, on maailma olukorra kokku võtnud nii: Jumal andis inimkonnale õige suuna, aga inimesed hakkasid otsima kõverteid. Ta teeb kokkuvõtte: Maa peal pole õiglaseid inimesi, kes mitte kunagi ei patusta.
Paulus arendab oma kirjas teemat: Mis on läinud maailmaga valesti?
Pane tähele, mida ta räägib inimestest üldiselt. Ta näitab meie jumalatust (s 18), meie lollust (s 21-23) ja meie tõelist patusust (s 26-7, 29-31). Lisaks sellele oleme veel ka mässumeelsed (s 32).
Milline on Jumala reaktsioon sellele kohutavale olukorrale? Paulus kirjutab Jumala pühast vihast patu suhtes (s 18), et Ta on end selgelt ilmutanud maailmale (s 19-20) ja et ees ootab Tema õiglane kohus (s 24, 26, 28). See on ebamugav tõde maailmale, mis veedab palju aega, aplodeerides omaenda saavutustele. Leiame, et me pole kaugeltki need „valged inimesed“, kelleks end peame, kui loeme Pauluse kirjeldust kadunud maailmast (s 29-32).
Kuid see on diagnoos, mis läheb otse asja tuuma.
Enne jumala püha kohust oleme süüdistatud ja õiglaselt süüdi mõistetud. Lihtne on lugeda läbi tänane kirjakoht ja kasutada seda maailmale üldiselt. Meie vaimsele arengule tuleks kasuks, kui võtame mõned hetked, et mõtiskleda meie patu ja abituse suurusele - eraldivõetuna imeliset Jumala armust.
Niisugune pilt näitab meile vajadust päästja järele. Tänu Jumalale, et ta on olemas!
Selle kommentaari autor: Ian Coffey