Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Ms 33,1-23
Käsk edasiliikumiseks1Ja Issand ütles Moosesele: "Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle!
2Ma läkitan sinu eel ingli ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased,
3et sa jõuaksid maale, mis piima ja mett voolab, sest mina ise ei lähe koos sinuga, et sind mitte hävitada teel, kuna sa oled kangekaelne rahvas."
4Kui rahvas kuulis seda kurja kõnet, siis nad leinasid ja ükski ei pannud enesele ehteid ümber.
5Ja Issand ütles Moosesele: "Ütle Iisraeli lastele: Te olete kangekaelne rahvas. Kui ma läheksin ühe silmapilgugi koos sinuga, peaksin sinu hävitama. Võta nüüd ära oma ehted, siis ma mõtlen, mis ma sinuga teen!"
6Ja Iisraeli lapsed rebisidki endilt ehted Hoorebi mäe juurest lahkumisel.Kogudusetelk7Mooses aga võttis telgi ja püstitas selle väljapoole leeri, leerist kaugemale, ja nimetas selle kogudusetelgiks; ja igaüks, kes otsis Issandat, läks kogudusetelgi juurde, mis oli väljaspool leeri.
8Iga kord, kui Mooses läks välja telgi juurde, tõusis kogu rahvas püsti ja igamees seisis oma telgi uksel ning vaatas Moosesele järele, kuni ta oli läinud telki.
9Ja iga kord, kui Mooses oli läinud telki, laskus pilvesammas alla ning seisis telgi ukse kohal; ja ta kõneles Moosesega.
10Ja kui kogu rahvas nägi pilvesammast seisvat telgi ukse kohal, siis kogu rahvas tõusis üles ja nad kummardasid igaüks oma telgi uksel.
11Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga. Siis Mooses tuli tagasi leeri, aga tema teener Joosua, Nuuni poeg, noor mees, ei lahkunud telgist.Issand tõotab oma ligiolekut12Ja Mooses ütles Issandale: "Vaata, sa ütled mulle: Vii see rahvas sinna! Aga sa ei ole mulle teada andnud, keda sa koos minuga läkitad. Ometi oled sa ise öelnud: Ma tunnen sind nimepidi ja sa oled ka armu leidnud minu silmis.
13Aga kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis, sest vaata, see rahvas on sinu rahvas."
14Ta vastas: "Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu."
15Siis Mooses ütles temale: "Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!
16Sest millest muidu tuntakse, et oleme armu leidnud sinu silmis, mina ja su rahvas, kui sellest, et sina käid koos meiega, nõnda et meie, mina ja su rahvas, erineme kogu rahvast, kes maa peal on?"
17Ja Issand vastas Moosesele: "Mina teengi nõnda, nagu oled soovinud, sest sa oled armu leidnud minu silmis ja ma tunnen sind nimepidi."18Aga Mooses ütles: "Näita siis mulle oma auhiilgust!"
19Ja tema vastas: "Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan."
20Ja ta ütles veel: "Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!"
21Siis ütles Issand: "Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!
22Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.
23Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu palet ei tohi keegi näha!"
Kas see rahvas on lõpuks patustanud ennast lepingust välja? Ja tõesti, kas see võib juhtuda ka meiega, paadunud ebajumalateenijad nagu me oleme? Kuid Iisraelil oli vahemees. Vilunult, kirglikult ja häälekalt seisis Mooses Jumala `ligiolu`eest (s 11-16). See on algus, kuid vaid Jeesuse täiuslik vahemehe amet uues lepingus võib vaigistada meie täielikust läbikukkumisest tulenevat rahutust Jumala ees (Heeb 7:20-25). Moosese ja Jeesuse vahemehe ameti peamine erinevus seisneb selles, et Iisrael tuli Jumala juurde Moosese läbi, kuid meie ei tule tema ette üksnes Jeesuse läbi, vaid ka tema sees (2 Kor 5:17). See väike sõna sisaldab tohutult palju armu. Me läheme läbi ukse ja jätame selle selja taha; kuid me elame riietes, mis meil seljas on. Kuna me oleme Jumala armust ja usust Kristuses, on meie positsioon Jumala ees kindel nagu Kristusel. Jumala ees oleme nagu Kristus, riietatud temaga. Me oleme nagu haiged inimesed, liiga nõdrad et ülistada Jumalat, armastada ja kuuletuda talle oma elus. Tuli Mooses, kes määrab õige ravimi ja lahkub, kuni saabub uus kriis. Kuid kui tuli Jeesus, sai temast patsient, kes tervendas meid seestpoolt. Meie inimlike vajaduste reaalsust nähes pakkus ta armastust, kuulekust ja ülistust Jumalale (Gal 2:20). Meie vastus peaks olema selline, nagu Kristus on juba teinud oma elus, surmas ja ülestõusmises. Tema on meie vastus Jumalale (1Kor 1:30, 31). Tegelikult, meie vastus on vastus sellele, mida tema on meie heaks ja meie nimel juba teinud. Nüüd elame me Tema saavutuse väes ja armus; ta on meie täius ja vabadus orjaikkest, milleks on püüd saada ise täiuslikuks.
Selle kommentaari autor: Dennis Lennon