Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 9:1-13
Iisraeli valikust1Ma räägin tõtt Kristuses, ma ei valeta, minu kaastunnistaja on mu südametunnistus Pühas Vaimus,
2et mul on suur kurbus ja südamel lakkamatu valu,
3sest ma sooviksin pigem ise olla neetud ja Kristusest lahutatud oma vendade heaks, kes on mu veresugulased,
4kes on iisraellased, kelle päralt on lapseõigus ja kirkus ja lepingud ja seadustik ja jumalateenistus ja tõotused,
5kelle päralt on esiisad ja kelle seast Kristus on ihu poolest. Jumal, kes on üle kõige, olgu kiidetud igavesti! Aamen.6Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael,
7ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: "Sinu sugu loetakse Iisakist."
8See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
9Sest see on tõotusesõna: "Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg."
10Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist,
11sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima
12mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: "Suurem orjab vähemat",
13nagu on kirjutatud:
"Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."
Kas Jumala tõotusi võib takistada meie mässumeelsus? Rm 8 lõpeb Jumala võiduka armastuse pühitsemisega. Mitte miski ei peata teda meid armastamast! Aga isegi sel juhul, kas pole tõsi, et „kui te elate vastavalt oma patusele loomusele, te surete“ (8:13)? Kas me saame ennast eraldada Tema armastuse nautimisest tahtlikult Tema vastu astudes?
Paulus teab, et teama kaasmaalased juudid on selles olukorras. Nad on liha poolest tema hõim rohkem kui lihtsalt füüsilises mõttes. Tema süda on murtud valust nende pärast ja ta tahab nagu Mooses, et Jumal mõistaks nende asemel tema üle kohut (2Ms 32:32). Neile peaks täielikult kuuluma kõik õnnistused, mille tõi Jeesus, Messias. Kui Paulus loetleb üles vana lepingu tõotused salmides 4-5, kasutab ta paljusid mõisteid, mida kujutab Rm 1-8 kui asju, mida naudivad need, kes usuvad Jeesusesse, nii paganad kui juudid. Me oleme laspendatud (8:15), määratud auks (5:2, 8:18), lepingu tõotuse pärijad ja patriarhide lapsed (4:1,16). Jeesus kehastus juudina (8:3). Jumal ise kehastus meie keskel. Ja siiski pole nad seda märganud.
See pole lihtsalt asjassepuutuvate inimeste kohutav tragöödia. See paneb ka Jumala paistma nõrgana. Ta oleks nagu võimetu hoidma neid õnnistuse tõotusi, olles võidetud uskmatuse jõu poolt? Paulus rõhutab, et see pole nii. Salmis 6 väidab ta julgelt: „asi pole selles, et Jumala sõna poleks õige", mida ta lähemalt selgitab Rm 9-11. Need kolm peatükki tõestavad, et nii see on. Lõpuks jõuab Paulus dramaatilise väiteni salmis 11:26: „Kogu Iisrael saab päästetud!“
Selle kommentaari autor: Steve Motyer