Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 10:14-21
Iisrael ja Jumala õigus14Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata?
15Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud:
"Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit." 16Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja ütleb: "Issand, kes on uskunud meie kuulutust?"
17Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.
18Kuid ma küsin: Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on, sest:
"Kogu maale on kostnud nende hääl ja ilmamaa äärteni nende sõnad."
19Kuid ma küsin: Kas Iisrael ei ole aru saanud? Mooses ise ütleb esimesena:
"Ma teen teid kiivaks nende peale, kes ei ole rahvas, ja teen teid vihaseks mõistmatu rahva peale."
20Jesaja aga ütleb julgemalt:
"Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud."
21Aga Iisraeli kohta ta ütleb:
"Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi sõnakuulmatu ja vasturääkiva rahva poole."
Olles näidanud seaduse ja evangeeliumi ühtsust, astub Paulus sammu edasi ja näitab vajadust levitada häid uudiseid. Võrdle 9:30–31 ja 10:20–21: Rm 9-11 alguses ja lõpus ta vastandab paganate ootamatu õnnistuse ja Iisraeli mässumeelsuse ning tuleb selles kirjakohas antud teema juurde ikka tagasi.
Kui evangeelium on kõigi jaoks (10:12-13), siis kõik peavad seda kuulma, kas nad usuvad seda või mitte. Veelkord kinnitab Paulus seaduse ja evangeeliumi ühtsust, viidates prohvet Jesajale, kes soovib kuulutada häid sõnumeid ja keda mõned kuulavad ja teised mitte (Ap 21:17–36). Paulus viib selle prohveteeringu täide! Juudid ja mõned juudi kristlased lükkasid tagasi Pauluse pakkumise paganatele, kuigi Pauluse arvates selles ei täitu mitte ainult Jesaja kuulutus, vaid ka 5Ms 32:21.
5Ms on väga eriline kirjakoht, Moosese laul, Uues Testamendis sageli tsiteeritud, sest see oli tarkuse laul, mis rääkis Iisraeli vastu mässumeelsuse aegadel (Js 52:7, 53:1, 15-16). Salm 21 ütleb, et kui Iisrael mässab, siis Jumala esimene vastus on püüda neid panna kahetsema sellega, et valab õnnistusi hoopis mõne „rumala rahva“ peale. Pauluse meelest juhtub just see praegu tema paganate missioonis. Paganate päästmisega püüab Jumal Iisraelile aru pähe panna hoides oma avali käsi siiski ka nende poole (s 21). 5Ms 32 peaks panema Iisraeli aru saama, mida Jumal teeb (s 19). Kuid kas nad vastavad? Pauluse kirglik soov selleks kõlab läbi selle kirjakoha.
Selle kommentaari autor: Steve Motyer