Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ps 65
Jumala heategude kiitus1Laulujuhatajale: Taaveti laul ja lauluviis.
2Vaikse meelega kiidetakse sind, Jumal, Siionis ning tasutakse sulle tõotused.
3Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha.
4Minu süüteod on minust vägevamad, aga meie üleastumised annad sina andeks.
5Õnnis on see, kelle sina valid ja lased tulla enese ligi elama sinu õuedes; küll meid täidetakse su koja, su püha templi hüvedest.
6Kardetavate tegudega vastad sa meile õigluses, sa meie pääste Jumal, sa kõige ilmamaa otsade ja kauge mere lootus,
7kes kinnitad mäed oma rammuga ja oled vöötatud vägevusega,
8kes vaigistad mere kohisemise, selle lainete mühina ja rahvaste möllu,
9nõnda et ilmamaa äärte elanikud kardavad su imetähti. Päikese tõusu ja loojaku maad sa paned rõõmsasti hõiskama.
10Sina oled maa eest hoolitsenud ja seda jootnud; sa teed selle väga rikkaks. Jumala veesooned on täis vett; sa valmistad nende uudsevilja, kui sa nõnda maad valmistad,
11kastes selle vagusid ja pudendades selle mullapanku. Vihmapiiskadega sa teed maa pehmeks ning õnnistad selle kasvu.
12Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.
13Rohtla vainud haljendavad ja kingud vöötavad end ilutsemisega,
14nurmed rõivastuvad lambakarjadesse ja orud mähkuvad vilja; nad hõiskavad, nad laulavadki.
Ma elan ühes külas mäekünkal, kahe-aakrisel maa-alal, mille me mu abikaasaga oleme nimetanud 'kingituseks teavast'. Meil kasvatame seal musta pipart, banaane, ingverit, ananasse, laimipuid ja arvukalt väga viljakaid mangopuid. Olen avastanud, et on võimatu elada maale nii lähedal ja mitte mõelda ja tänada Jumalat selle eest iga päev. Kuna vaatamata kõigile meie pingutustele meelitada elu pinnasest välja kasvama, on see lõpuks alati ja ainult Jumal, kes asjad kasvama paneb. Ning samuti seemnete ja pinnasega tööd tehes, võime pidevalt näha elu vaatemängu, surma ja ülestõusmist meie silme ees väljamängituna. Ma kahtlustan, et ühel talupidajal oleks väga raske ateist olla.
Pole ime, et see psalm plahvatab Jumala ülistuses oma kolmetahulise temaatikaga:
Esiteks - ülistus tõuseb laulja huulilt, kuna Jumal on andeksandja (s 4). Enne oma rikkalikku armu, mäletab Jumal ka oma rahva määratut pattu. Ometi on Jumal need kõik lunastanud ja andestanud. Patutunnistus keset küllust on alandliku eluviisi kallihinnaline vili.
Teiseks: Jumal väärib kiitust ja au, kuna Ta on loov ja võimas Jumal (s 6-9). Tema võimas vägi hõlmab nii rahvaid kui kogu loodut. Jehoova ei ole kõrvalseisev, eraldiasuv jumalus - ta on Isand ja Looja kogu universumile.
Kolmandks: psalmist laulab kiitust Jumalale, sest Ta on hooliv, hoolitsev Jumal (s 10-14). Maa, vesi ja kogu lõikuse saak kuuluvad Talle. Rohumaad, künkad ja aasad samuti. Isegi inimtegevuste nagu 'vagude kastmise' ja 'mullapankade pudendamise' eest, annab psalmist tänu Loojale. Ta tunnistab - et iga inimese elu ja tugevus tuleb vaid Kõikvõimsalt Jumalalt. Kuidas võime me Teda siis mitte kiita?
Selle kommentaari autor: Emma Feliciano