Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap. 2: 1-13
Püha Vaimu tulek nelipühapäeval1Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes paigas.
2Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
3Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas.
4Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.5Jeruusalemmas oli aga elamas juute, vagasid mehi kõigi rahvaste keskelt, kes on taeva all.
6Kui nüüd see hääl kostis, tuli kokku nende kogukond, ja kõiki valdas hämmastus, sest igaüks kuulis räägitavat oma murret.
7Nad jahmusid ja panid imeks, öeldes: "Ennäe, eks need kõik, kes räägivad, ole galilealased?
8Kuidas siis meist igaüks kuuleb oma sünnimaa murret?
9Meie, partlased ja meedlased ja eelamlased ja kes me elame Mesopotaamia-, Juuda- ja Kappadookiamaal, Pontoses ja Aasias,
10Früügias ja Pamfüülias, Egiptuses ja Liibüa maades Küreene pool, ja siia elama asunud roomlased,
11juudid ja nende usku pöördunud kreetlased ja araablased - kuidas me kuuleme räägitavat meie endi keeles Jumala suuri asju?"
12Nad kõik olid jahmunud ja kahevahel ning ütlesid üksteisele: "Mis see küll peab olema?"
13Mõned aga ütlesid pilgates: "Nad on täis magusat veini!"
Minu ülikooli päevil oli õigeks tunnistatud dogma, et kristlik misjonitegevus lammutas pärismaised kultuurid. Ehkki kunagi poleks pidanud lubatama meditsiini ja hariduse tõeliselt olulise kasu alahindamist, rääkimata lepituse saamisest Jumalaga, olid kahjuks olemas juhtumid kui Lääne misjonärid ajasid kristlaseks olemise segamini eurooplaseks või põhjaameeriklaseks olemisega. Kuid see ei ole kogu lugu. On olemas suur hulk tõendeid, et evangeelium Jeesusest säilitab inimkultuuri parima osa. See on Nelipühi endastmõistetav - võibolla mõnikord tähelepanuta jäetud - sõnum.
Minu noorusajal oli Apostlite tegude teine peatükk millestki võõrast ja tundmatust. See oli plahvatuslikul moel meie sisse tuleva mõistetamatu ja müstilise vaimu tähistamine. Siin on mõningane tõde. Jeesuse sõnum on arusaamatu meelele, mis on vaenus Jumalaga (Kol. 1:21) ning lihakssaamine on kõige sügavam müsteerium. Kuid see ei ole Nelipühapäeva viimane mõte.
Nelipühad on tõepoolest misjoneeriva koguduse sünnipäev, sellepärast, et just siin Iisraeli arameakeelne lugu murrab läbi kultuuripiiride igasse keelde (salmid 6, 8, 11). Sellel põhjusel on Uus Testament kreekakeelne. See on, miks Paulus võis pöörduda Ateena rahva poole nende endi kultuurikontekstis. Paabeli sündmus on ümber pööratud (1. Ms. 11: 1-9). Uus väljaminek/loomine uuele inimkonnale on alanud, otsekui vanast, Vaimu all (1. Ms. 1:2) ning keset tuld ja tormipilve (2. Ms. 19: 16-20). Ning selle ehtsuse tunnuseks on arusaadavus: igaüks meist kuuleb seda oma emakeeles! Meie kultuurid ei ole kõrvale heidetud. Nad on muudetud. Selle hetke arm ja au on lühidalt öeldes kõikehaarav. Vaimu läbi Jeesuse isik, Jumal ise meie keskel, jääb maailma kohalolevaks. Nelipühad on tõepoolest misjoni süda.
Selle kommentaari autor: Rikk Watts