Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 145
Jumala au ja helduse ülistus1Taaveti kiituslaul.
Ma tõstan sind kõrgeks, mu Jumal, sa kuningas! Ja ma tänan su nime ikka ja igavesti!
2Iga päev ma tänan sind ja kiidan su nime ikka ja igavesti!
3Suur on Issand ja kõrgeks kiidetav, tema suurus on uurimatu!
4Rahvapõlv ülistab rahvapõlvele sinu tegusid, ja nad kuulutavad sinu suurt vägevust.
5Sinu võimsuse toredat hiilgust ja su imeasju tahan ma meeles mõlgutada.
6Sinu kardetavast jõust räägitagu ja ma jutustan sinu suurtest töödest.
7Su suure headuse mälestust kuulutatagu ja su õiguse üle hõisatagu!
8Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
9Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
10Sind ülistavad, Issand, kõik sinu teod, ja su vagad tänavad sind.
11Nemad kõnelevad sinu riigi auhiilgusest ja nad räägivad su vägevusest,
12et teada anda inimlastele tema vägevust ja tema riigi auhiilguse ilu.
13Sinu riik on kõigi ajastute riik ja sinu valitsus kestab rahvapõlvest rahvapõlve.
14Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud.
15Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal;
16sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.
17Õige on Issand kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes.
18Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
19Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
20Issand hoiab kõiki, kes teda armastavad, ja hävitab kõik õelad.
21Issanda kiitust rääkigu mu suu ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele ikka ja igavesti!
Vanas Testamendis on viited Jumala kuningriigile harvad. Nii kaua kui Iisraelil oli oma kuningas, valitsedes Jumala esindajana, jutt “kuningriigist” tähendas loomulikult Taaveti, Saalomoni ja nende järglaste kuningriiki, aga siis kui nad minema pühiti, leidsid ustavad iisraellased endid elamas maailmas, mida valitsesid võõrad, ebajumalaid kummardavad impeeriumid. Märkimisväärselt on Taanieli raamat see, mis räägib kõige enam Jumala kuningriigist, kus Nebukadnetsar õpib raskel moel, et “Jumala kuningriik on igavene; Tema valitsemine kestab põlvest põlve” (Tn. 3: 33, 4:34) – täpselt sama, mida ka tänane psalm ütleb (salm 13)! Kuningriigi-jutt on usu väljakutse maailmale, mida näiliselt valitsevad teised väed.
Tänases psalmis vahelduvad täielik kiitus Jumalale ning konstateeringud selle kohta, miks Jumalat peaks ülistama. Nii õpime, et Jumal on suur ning Tema suurus on nähtav selles, mida Ta on teinud (salmid 3-6). Jumal on samuti armulik ja kaastundlik (salmid 8 ja 9). Ta on ustav oma tõotustes ning tema vägi on eriti tegus rõhutute ja mahasurutute tarvis (salmid 13,14). Ta on helde kõikidele (salm 16) ning ligipääsetav neile, kes Teda appi hüüavad (salm 18) ning seda on Jumal kõigile, mitte ainult oma rahvale, vaid kõigile, kelle ta on loonud, kõigele elavale, kõigile, kes hüüavad Teda tões. Ainsad, kes jäävad kõrvale, on need, kes vabatahtlikult jäävad tema armastuse ulatusest välja (salm 20).
See on Kuningas ja kuningriik, mida ka Jeesus kuulutas. Ta õpetas, et Jumal on nii vägev Kuningas kui ka kaastundlik Isa, et Ta toidab linde ja riietab lilli ning et Ta on ligi neile, kes Teda appi hüüavad. See ei ole mitte ainult üks ilus idee. See kutsub muutusele kuuljate südametes. Me peame uskuma, et Ta valitseb ning avama oma südamed Tema hämmastavale suuremeelsusele. Kahjuks on kirikuinimesed sageli olnud paremad esimese kui teises.
Selle kommentaari autor: Alastair Campbell