Loe läbi alltoodud kirjakoht: Joona 4:1-11
Joona meelepaha ja Issanda arm1Aga see oli Joonale väga vastumeelt ja ta viha süttis põlema.
2Ja ta palus Issandat ning ütles: "Oh Issand! Eks olnud see minugi sõna, kui ma olin alles kodumaal? Sellepärast ma tahtsingi eelmisel korral põgeneda Tarsisesse, sest ma teadsin, et sina oled armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et sa kahetsed kurja.
3Seepärast, Issand, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!"
4Aga Issand küsis: "Kas sul on õigus vihastada?"5Siis Joona läks linnast välja ja asus ida poole linna; ta tegi enesele sinna lehtmajakese ja istus selle varjus, et näha, mis linnaga juhtub.
6Ja Issand Jumal käskis kiikajonipuul kasvada Joona kohale ja olla ta peale varjuks ning päästa ta tema vaevast. Ja Joona rõõmustas väga kiikajonipuu pärast.
7Aga järgmise päeva koites saatis Jumal ussi, kes näris kiikajonipuud, nõnda et see kuivas.
8Ja kui päike tõusis, saatis Jumal kõrvetava idatuule ja päike pistis Joonat pähe, nõnda et ta oli minestamas; siis ta palus enesele surma ja ütles: "Mul on parem surra kui elada!"9Aga Jumal küsis Joonalt: "Kas sul on õigus vihastada kiikajonipuu pärast?" Tema vastas: "Küllap mul on õigus vihastada surmani."
10Siis ütles Issand: "Sina tahaksid armu anda kiikajonipuule, mille kallal sa ei ole näinud vaeva ja mida sa ei ole kasvatanud, mis ühe ööga sündis ja ühe ööga hukkus,
11aga mina ei peaks armu andma Niinevele, sellele suurele linnale, kus on enam kui kaksteist korda kümme tuhat inimest, kes ei oska vahet teha oma parema ja vasaku käe vahel, ja kus on palju loomi!"
Ka see viimane peatükk on üks üllatusterada. Joona on nüüd äärmiselt vihane (s 1) ning samas ääretult rõõmus (s 6) Jumal, kes saatis päästva kala, laseb nüüd kasvada varjuandva taime (s 6), seejäral saadab sõdalas-ussi ning viimaks põletava idatuule (s 8), mis koos lagipähe lõõmava päikesega Joona eluküünla peaaegu kustutavad. Kas selliste juhtumuste rida paneb sind imestana? Oled sa valmis vähemalt mõnda neist nimetama nt pettumusteks? Kas sinus on ruumi ka mõistmisele, et Jumal kelle omadusi sellis täopsusega kirjeldati salmis 2, siiski võib ja käitb ikkagi täiesti ettearvamatul viisil?Pettumuse valmistab ka Joona käitumine. Tema jaoks on väga kahetsusväärne see, et Jumal ei hakka kurje Niineve linna elanikke karistama nii nagu alguses plaanis sellepärast, et viimased parandasid meelt. Oma tähelepanuväärse tunnistuse Jumala helduse teemal lõpetab Joona – surmasooviga.Ning marsib siis vihaselt lavalt kõrvale jälgima mis edasi juhtub – ning kindel olles et seda mida tema ennustas juhtuma ei hakka. Veel vihasem ning suitsidaalsem on ta siis kui varju pakkuv puu sureb. Tundub nagu annaks Jumal Joonale mõista: ”vorst vorsti vastu” – eriti kui tema viimane küsimus Joonale sisaldab täpselt sama arvu sõnu kui Joona tunnistus. Kui lai on Jumala arm? Niinive linna elanike vastu tundub se eolevat lõputu! Nii palju julmust, andestatud nii kiiresti ja ilma igasuguste tingimusteta!
Selle kommentaari autor: Howard Peskett