Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 10:1-23
Peetrus ja Korneelius1Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik,
2vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.
3See nägi nägemuses selgesti, umbes kell kolm pärast lõunat, Jumala ingli enese juurde sisse astuvat ja ütlevat: "Korneelius!"
4Tema vaatas aga ainiti ingli otsa ja ütles kartma lüües: "Mis on, isand?" See ütles talle: "Sinu palved ja su almused on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.
5Ja nüüd saada mehi Joppesse ning lase kutsuda Siimon, kelle hüüdnimi on Peetrus.
6Tema on külaliseks nahkur Siimona juures, kellel on koda mere ääres."
7Kui temaga rääkinud ingel oli lahkunud, kutsus Korneelius kaks majateenrit ja ühe jumalakartliku sõduri nende hulgast, kes alati ta juures viibisid,
8jutustas neile kõigest ning läkitas nad Joppesse.
9Aga järgmisel päeval, kui nad teed käies lähenesid linnale, läks Peetrus keskpäeva ajal katusele palvetama.
10Ja talle tuli nälg ning ta tahtis midagi süüa. Aga kui talle süüa tehti, siis sündis, et ta oli nagu endast ära
11ja nägi taeva avatud olevat ja sealt laskuvat anuma otsekui suure lina, mida nelja nurka pidi maa peale lasti.
12Selle sees oli igasuguseid ilmamaa neljajalgseid ja roomajaid ja taeva linde.
13Ja talle kostis hääl: "Tõuse, Peetrus, tapa ja söö!"
14Aga Peetrus ütles: "Ei ilmaski, Issand, sest ma ei ole veel kunagi söönud seda, mis on keelatud ja rüve."
15Ja hääl hüüdis talle teist korda: "Mida Jumal on puhtaks tunnistanud, seda sina ära pea keelatuks!"
16See sündis kolm korda, ja kohe võeti anum üles taevasse.
17Aga kui Peetrus oli eneses kahevahel, mida tema nähtud nägemus küll peaks tähendama, vaata, siis Korneeliuse läkitatud mehed, kes olid Siimona koja üles otsinud, seisid värava taga
18ning pärisid, hüüdes: "Kas Siimon, hüüdnimega Peetrus, on siin külas?"
19Peetrus alles mõtiskles nägemuse üle, kui Vaim ütles talle: "Vaata, kolm meest otsib sind.
20Tõuse nüüd kohe, astu alla ja mine nendega koos ilma kõhklemata, sest mina ise olen nad läkitanud."
Mida Jeesus mõtles lubades jüngritele, et usk temase teeb nad võimeliseks tegema “veel suuremaid tagusdi” kui tema tegi? Eelmises lõigus viitas Peetrus Jeesuse kahele imele. Nüüd kus evangeelium murrab välja juutluse südamest paganate maailma, näeme vähemalt üht dimensiooni neist “suurematest tegudest”. Tänane lõik tähistab otsustavat muutust kirstlikus misjonitöös maailma rahvastele. Misjoni põhikoormus on pandud apostel Paulusele, kuid Peetruse roll - elava tunnistajana ning ühendajana ajaloolise Jeesusega on otsustava tähendusega. Peetrus oli Jeesuselt saanud isikliku väljaõppe, ning pidi seetõttu olema täiesti veendunud selles et paganate misjon on õige ja kohane jätk Jeesuse poolt enne tehtud tööle. Sel tõdemusel aga oli tohutu mõju mitte ainult kogudusele, vaid ka Korneeliuse elule. Ta võis ju olla enne jumalakartlik pagan, siiski oli talle vaja, et keegi selgitaks talle isiklikult häid sõnumeid Jeesuse lunastustööst; ka “heas inimesed” vajavad et keegi selgitaks neile Jeesuse tööd.Sellepärast pidi Jumal ületama kõigepealt Peetruse eelarvamusliku tõrksuse - kogu elu jooksul kantud hoiaku - selleks et Korneelius õpiks tundma Jeesust oma Issandana. Jumal õpetab Peetrusele, et Vana Testamendi toiduga seotud keelud - kultuurilised ja religioossed barjäärid ei oma mingit osaJumala misjonis maailma rahvastele. Peetrus omakorda on piisavalt julge, et Jumala lähenemisviisi kahtluse alla seada ja küsimusi esitada (s 14). Ja see pole esimene kord, kus Peetrus arvab et tema teab paremini.Harva, kuid siiski võib juhtuda, et paneme vastu Jumala kutsele muuta iseennast selleks et Tema saaks viia evangeeliumi sõnumit kellegi teiseni. Ka tänapäeval on ootamatuid misjonivõimalusi ja -väljakutseid - näiteks islamimaades, või vaestes arengumaades - kohti kus praktiliselt puuduvad igasugused ressursid. Kas pole nii et ka meie palevd ja annetused võivad reeta meie sisemist vastupanu Jumala plaanidele ja toimimisele - ja see võib olla isegi suurem kui oli Peetruse vastupanu?
Selle kommentaari autor: Andy Bathgate