Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumala tööriistad

Teisipäev, 23. November 2010

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 50: 21-34

Ennustus Paabeli kohta
21Mine "Topelttõrksa" maa vastu ja "Karistuse" elanike kallale! Löö maha ja hävita sootuks nende järelt, ütleb Issand, ja tee kõik, nagu ma sind olen käskinud!
22Maal on sõjahüüd ja suur häving.
23Kuidas küll on purustatud ja katki murtud kogu maailma vasar! Kuidas küll Paabel on saanud jubeduseks rahvaste seas!
24Mina panin sulle püüdepaela ja sind, Paabel, saadi kätte, nõnda et sa ise ei teadnudki. Sind tabati ja võeti kinni, sest sa võitlesid Issanda vastu.
25Issand avas oma relvakambri ja tõi välja oma sajatuse relvad. Sest Issandal, vägede Issandal, on tööd kaldealaste maal.
26Tulge kõikjalt temale kallale, avage ta aidad, kuhjake teda viljana hunnikusse ja hävitage ta sootuks, ärgu jäägu talle midagi järele.
27Lööge maha kõik ta härjavärsid, mingu nad tapale! Häda neile! Sest on tulnud nende päev, nende karistusaeg.
28Kuulge! Põgenikud ja Paabelimaalt pääsenud jutustavad Siionis Issanda, meie Jumala kättemaksust, kättemaksust tema templi eest.
29Kutsuge Paabeli kallale kütid, kõik ammuvinnastajad! Lööge leer üles tema ümber, ärgu pääsegu ükski! Tasuge temale ta tegude järgi, talitage temaga, nagu tema on talitanud teiega! Sest ta on olnud ülbe Issanda vastu, Iisraeli Püha vastu.
30Seepärast langevad ta turgudel tema noored mehed ja sel päeval hukkuvad kõik ta sõjamehed, ütleb Issand.
31Vaata, ma olen su vastu, sina ülbe, ütleb Issand, vägede Issand, sest on tulnud su päev, aeg, mil ma sind karistan.
32Siis komistab ülbe ja langeb ega ole, kes ta üles tõstaks; ja ma süütan tema linnades tule ning see põletab kõik ümberringi.
33Nõnda ütleb vägede Issand: Iisraeli lastele ja Juuda lastele on ühtviisi liiga tehtud; kõik nende vangistajad peavad neid kinni, nad ei taha neid vabastada.
34Aga nende lunastaja on vägev, vägede Issand on tema nimi. Tema seletab hästi nende riiuasja, et tuua maale rahu, aga Paabeli elanikele rahutust.

Täna Jumalat inimeste ja olukordade eest keda ta sinu õnnistuseks on kasutanud.

Issand kutsub Paabeli vaenlasi linna kallale ja üleskutsele järgnebki kohe vaenlaste tulek. Tulemus on ootamatu. Võim, mille löökide all kord kogu maailm värises, on nüüd vaenlaste poolt puruks löödud. Kuid Paabeli langemine ei ole juhuslik võit. Paabeli tõusmine maailmavalitsejaks, täitmatu kihk võimu järele tõi kaasa ka tema inimliku uhkuse ja ülbuse tõusu. Seetõttu ongi Jumala kohtumõistmine saanud hädavajalikuks. Paabel ei ole arvestanud Issandaga. Issand aga avab nüüd oma relvakambri ning toob välja sajatuse relvad, et kui Paabel ei osanud enne arvestada Jumalaga, siis ehk peale sellist katastroofi küll.
Jeremija kaebles kord Jeruusalemma ja templi saatuse üle: kuidas küll istub üksinda see kord nii rahvarohke linn! Sest Jeruusalemma häving oli vaga juudi jaoks mõistusevastane sündmus.
Jumal oli ju nemad ometigi kõikide rahvaste hulgast välja valinud, tõotanud Iisraeli armastada. Võib-olla oli see kasvatanud ka Iisraelis väära enesekindlust: meile ei saa ju midagi juhtuda! Püha linna häving aga sundis sellist mõttelaadi redigeerima. Kas ennekuulmatu võib ikkagi juhtuda, et Jumal pöörab oma rahvale selja?
Tõepoolest – see võib juhtuda ja juhtus. Prohvetid mõistavad Iisraeli vangipõlve omalaadse järelemõtlemise ajana. Nüüdne Paabeli langemine aga osutab Jumala rahvale , et Jumal siiski armastab neid, ega ole neid lõplikult hüljanud, sest olukord maailma rahvaste areenil on muutunud. Paabel – mis oli tööriistaks Jumala käes, Püha linna hävitaja, on nüüd kõrvale heidetud. Ja prohveti ees on uus ülesanne – Jeruusalemma asemel alustada nutulaulu hoopis Paabeli pärast: „Kuidas küll on purustatud ja katki löödud kogu maailma vasar!“
Paabeli vangipõlv ei ole viimane kord, mil Jumala rahvas peab üle vaatama oma suhte Jumalaga. Jeruusalemma tempel hävis lõplikult aastal 70 peale Kristust. Olen seisnud Roomas, Kolosseumi kõrval Tiituse võidukaare alla ja vaadanud kivisse raiutud sõdureid, kes kannavad templi sisustust. Lambijalga, hõbepasunaid, suitsutusaltarit - sest Jumal on sõlminud inimkonnaga uue lepingu, kus templit ei ole vaja. Ilmutuse raamatus näeb Johannes püha linna aga templit ta selles linnas ei näe - sest Jumal ei taha elada kätega rajatud hoones vaid iga inimese südames. „Eks te tea et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim!“, ütleb apostel Paulus. Seesama Paulus ütleb ka kirjas roomlastele murega oma sünnirahva pärast: „mul on suur kurbus ja südame lakkamatu valu. Sest ma sooviksin ise olla neetud ja Kristusest lahutatud oma vendade heaks, kes on mu veresugulased.“ Uue lepingu osalisteks saavad need, kes tunnistavad Jeesust Kristust oma Päästjana. Pauluse sünnirahvas aga lükkas Jumala lepingupakkumise tagasi. Siiski on Paulus lootusrikas: „Iisraelile on osaliselt tulnud paadumus, kuni paganate täiskogus on sisse astunud ja nõnda pääseb lõpuks kogu Iisrael.“ Oluline on mõista, et Jumal on kogu ajaloo Issand. Kristlased on liigagi sageli võtnud enesele õiguse mõista kohut teiste religioonide ja rahvaste üle, on mõistnud ennast äravalitud rahvana, olnud Jumala tööriistaks ja maailma vasaraks, püüdnud lausa vägivallaga levitada kristlikku kultuuri. Aga Paabeli tõus ja langus sunnib meid kõiki tõsiselt järele mõtlema.

“Püüa hoolega osutuda Jumala ees kõlblikuks töötegijana, kel pole tarvis häbeneda....” (2Tm 2:15)

Selle kommentaari autor: Joel Siim