Loe läbi alltoodud kirjakoht: psalm 63
Jumal kosutab janunevat hinge1Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
2Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
3Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
4Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
5Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
6Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
7kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
8Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
9Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
10Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
11Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
12Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
Psalm kirjeldab elavalt Taaveti kõrbekogemust, kasutades selliseid kujundeid nagu janu ning kosutuse järele kisendav ihu kuival ja põuasel maal.
Samas pole see igatsus pelgalt vee vaid Jumala järele. Taaveti kogeb midagi veelgi tõsisemat kui füüsiline vajadus – see on vaimulik janu. Kui meie hing on kuivanud, siis on vaid üks koht, kus meie vajadused saavad vastatud ja janu kustutatud. See on Jumala juures. Taavet oskab pöörduda sel viisil Jumala poole, kuna on juba kogenud lähedast osadust Loojaga. Ta on „näinud” Jumalat pühamus. Jutt pole füüsilisest kohtumisest, vaid vaimulikust äratundmisest, et Jumal on kohal, kui Taavet teda kummardama tuleb.
Ta on kogenud Jumala väge ja au, tunneb Tema armastuse imelist olemust, mis on parem kui elu (s 3). Jumalast mõtleb ta öistel vahikordadel, temalt ootab abi ja kaitset. Jumala tiibade varju all võib ta ülistada. See psalm väljendab eelkõige Taaveti soovi süvendada osadust Jumalaga. Seda ei nõua mingi väline surve ega kasusaamise ootus. Muidugi loodab Taavet, et Jumal teda jätkuvalt kaitseks ja õigeks mõistaks ning ta vaenlased vaikima sunniks (s 9-11).
Taavet teab ka seda, et iga inimsüdame suurim vajadus on tunda Jumala armastust ja hingata lähedases osaduses Temaga.
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey