Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 1:1-9
Tervitus ja tänu1Paulus, Kristuse Jeesuse apostliks kutsutud Jumala tahtmisel, ja vend Soostenes -
2Korintoses olevale Jumala kogudusele, Kristuses Jeesuses pühitsetuile, kutsutud pühadele ning kõigile neile, kes kõigis paigus appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime, kes on nende ja meie Issand:
3Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!4Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses!
5Te olete ju kõige poolest saanud rikkaks temas, igasuguses sõnas ja igasuguses mõistmises,
6kuna tunnistus Kristusest on teis kinnitatud,
7nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist.
8Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.
9Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.
Tavaliselt püüan näha asju positiivses valguses – olen see, kelle tass on pooleldi täis. Aga see pole alati nii. Uue aasta alguses, kui pidutsemine on möödas, võib meid tabada raskemeelsus. Mis ootab meid ees? Mis võib juhtuda? Mis võib muutuda? Tulevik võib tunduda hirmutav.
Paulus tänas Jumalat paljude asjade eest, mida ta nägi Korintose kristlaste juures. Selle kõik oli Jumal andnud oma armust (s 4), sellest piisas nende kõigi vajaduste täitmiseks. Ehk siiski märkas Paulus nende juures teatud hirme? Kas nad jäävad kuni lõpuni püsima, või jäävad nad kriitilisel hetkel usuvõitluses alla? Paulus õpetas neid nägema asju õigel viisil. Kui usus püsima jäämine oleks sõltunud vaid neist endist, siis oleks nende tass olnud kindlasti pooltühi. Nii see ei olnud. Tegelikult oli see täis (s 5, 7). Jumal on ustav! Tema kinnitab meid kuni lõpuni (s 8, 9)!
Aastaid tagasi sain ühelt eakalt usklikult kirja piiblisalmidega, mis kõik kinnitasid seda, et Jumal on ustav. Seda meeldetuletust vajasin raskel hetkel.
Selle kommentaari autor: Emlyn Williams