Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 3:18-4:13
Vastutus Jumala ees18Ärgu ükski petku ennast! Kes teie seas tundub endale targana selles maailmas, see saagu narriks, et ta saaks targaks!
19Jumala juures on ju praeguse maailma tarkus narrus, sest on kirjutatud: "Tema tabab targad nende riugastelt."
20Ja taas: "Issand tunneb ära tarkade arutlused, et need on tühised."
21Nõnda ärgu siis ükski kiidelgu inimestest, sest teie päralt on kõik:
22olgu Paulus, olgu Apollos, olgu Keefas, olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev - kõik on teie päralt,
23teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt.
1Nõnda siis peetagu meid Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks.
2Ent majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad.
3Aga see on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni inimlik kohtupäev, ka ma ise ei mõista enda üle kohut,
4sest ma ei tea enesel olevat ühtegi süüd. Kuid selle põhjal ei ole ma veel õigeks mõistetud, sest Issand on see, kes minu üle kohut mõistab.
5Nõnda siis ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse ette pimedusse varjunud asjad ning teeb avalikuks inimsüdamete kavatsused; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.6Aga neid sõnu, vennad, olen ma tarvitanud enese ja Apollose kohta teie pärast, et te võiksite meilt õppida - mitte üle selle, mis on kirjutatud -, et te omavahel ei hoopleks ühe ega teise vastu.
7Sest mis sind siis esile tõstab? Mis sul on, mida sa ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui sa ei oleks seda saanud?
8Juba te olete küllalt söönud, juba te olete rikkaks läinud, juba te valitsete ilma meieta kuningatena! Jah, kui te tõesti oleksite juba kuningad, siis oleksime ka meie koos teiega kuningad!
9Mulle tundub, et Jumal on meid, apostleid, pannud kõige viimasele kohale nagu surmamõistetuid areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele.
10Meie oleme Kristuse pärast arutud, aga teie olete arukad Kristuses; meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad; teie olete aulised, aga meie oleme autud.
11Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, ja oleme paljad, ja meid pekstakse rusikatega, ja meil ei ole kusagil asu.
12Ning me näeme vaeva oma kätega tööd tehes. Kui meid sõimatakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära,
13kui meid halvustatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme nagu maailma kõntsaks saanud, kõigi jätiseks tänini.
„Mida inimesed minust arvavad, kui selliselt toimin?”
Kui paljud meie teod on mõjutatud sellisest küsimusest? Kaasinimeste arvamused ja hinnangud omavad meie otsustele tohutusuurt mõju. Tänane kirjakoht annab julgustava alternatiivi neile, keda pillutavad teiste inimeste arvamused. Kõige olulisem on küsimus: „Mida arvab Jumal minu tegudest?” Tema on meie tegelik kohtunik (s 4). See vabastab meid soovist teistele meeldida (s 3). See pole kerge valik, kuna paneb meid vastutama selle ees, kes lisaks meie välisele elule näeb ka meie motiive (s 5).
Kas sinu läheduses on kedagi, kes avaldab sulle survet Jumala tahte eiramiseks. Kui see on nii, siis tuleta meelde, kelle ees sa viimselt vastutad! Selline suhtumine võimaldas Paulusel elada erakordsel viisil Kristust järgides. Ta mõistis, et on paljude silmis narr (s 9, 10). Hea sõnumi levitamine oli teinud ta vaeseks (s 11), tagakiusatuks (s 12) ja vihatuks (s 13).
Paulus teadis, et on tegemas midagi palju enamat, kui seda on mulje avaldamine kaasinimestele. Meiega on sama lugu.