Loe läbi alltoodud kirjakoht: psalm 62
Jumal on ainus varjupaik1Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
2Üksnes Jumala juures on mu hing vait, tema käest tuleb mulle pääste.
3Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma sugugi ei kõigu.
4Kaua te kipute ühe mehe kallale ja lõhute kõik teda, nagu oleks ta väljavajunud sein või mahavarisenud müür?
5Nemad vaid peavad nõu, kuidas teda maha paisata tema kõrgusest; valest on neil hea meel. Oma suuga nad õnnistavad, aga oma südames nad neavad. Sela.
6Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan!
7Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste, mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
8Jumala käes on mu pääste ja mu au; mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
9Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
10Ainult tuuleõhk on inimlapsed, paljas vale on mehepojad; kaalule pandult on nemad kõik ühtekokku kergemad kui tuuleõhk.
11Ärge pange oma lootust vale ja riisumise peale, ärge lootke tühja; kui jõukus kasvab, siis ärge pange seda mikski!
12Kord on Jumal rääkinud; kaks korda ma olen seda kuulnud, et Jumalal on vägi,
13ja et sinul, Issand, on heldus; sest sa tasud igaühele ta tegusid mööda.
Sellel psalmil on universaalne tähendus. Ta on ühtaegu isiklik, rahvuslik ja üldinimlik. See kirjeldab meile kõigile omast rahutut inimkogemust.
Esiteks tabavad meid välised surved: vaenlased, töö, rahuldamata vajadused. Taavet tajub oma haavatavust inimeste keskel ja nimetab end „väljavajunud seinaks”.
Teiseks tabavad meid sisemised sunnid: soov rikastuda, omada positsiooni, saavutada midagi teiste arvel. Taavet on ka seda kogenud. Ta tahaks olla suur kuningas, kes on tähtis ja imetlusväärne. Kuid ta vajab ka puhkust ja hingerahu. Kust seda leida? Vastus peitub Jumalas, kes on meid loonud. Meie elu mõte peitub suhtes Temaga. Püüd Jumalast vabaneda tähendab eitada olemist ja suunduda mõttetusse.
Kirikuisa Augustinus on selle psalmi mõjul öelnud: „Sa oled meid loonud üksnes enesele ja meie südamed ei leia rahu enne, kui nad hingavad Sinus.” See pole üksnes vaimne seisund, vaid inimelu alustõde. Me kuulume Jumalale ja meie südamed leiavad rahu vaid Temas. Taavet teab, kuivõrd mõttetu on otsida rahu muudes asjades, eriti võimus ja rikkuses, mis osutuvad tühiseks.
Tänapäeva tarbimisühiskond püüab muuta meid rahuldamatuks ja tulemuseks on enesepettus ja võõrandumine Jumalast. Meil on valida: kas jääme vaesuses ringihulkuvateks kadunud poegadeks ja tütardeks, või tuleme tagasi isakoju, kus leiame hingamist.