Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 6:1-11
Kristlaste omavahelisest kohtuskäimisest1Kui kellelgi teie seast on teisega sekeldusi, kuidas ta julgeb lasta kohut mõista ülekohtustel ja mitte pühadel?
2Või ei tea teie, et ükskord mõistavad pühad kohut kogu maailma üle? Ja kui te maailma üle kohut mõistate, kas te siis ei ole pädevad otsustama pisiasjus?
3Kas te ei tea, et ükskord me mõistame kohut inglitegi üle, miks siis mitte argielu asjus?
4Kui teil nüüd on sekeldusi argielus, kuidas te siis võite panna kohtumõistjateks neid, kellest kogudus ei pea üldse lugu?
5Seda ma ütlen teile häbistuseks. Kas siis teie seas ei ole ühtainsatki tarka, kes suudaks otsustada venna ja venna vahel?
6Vaid vend käib kohut vennaga, ja seda uskmatute ees!
7Juba see on halb, et te käite kohut üksteisega. Miks te pigem ei kannata ülekohut? Miks te pigem ei lase enesele kahju teha?
8Vaid teie ise teete ülekohut ja teete kahju, ja seda vendadele!9Või te ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge eksige: ei kõlvatud ega ebajumalateenijad, ei abielurikkujad ega lõbupoisid ega meestepilastajad,
10ei vargad ega ahned, ei joodikud ega pilkajad ega riisujad päri Jumala riiki!
11Ja sellised olid mõned teiegi seast. Kuid teie olete puhtaks pestud, te olete pühitsetud, te olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus.
Korintose kogudus oli tõepoolest huvitav: kildkonnad eri juhtide ümber, seksuaalsed patud ja kristlaste omavahelised kohtuskäimised. Kas see meelitas uusi liikmeid ühinema? Loodetavasti pole selliseid nähtusi meie ajal!?
Paulus annab kõigele igavikulise mõõtme. Kui Jumala kuningriik saabub, siis saab olema kristlastel ka kohtumõistja roll. Miks mitte teha kohe algust ja lahendada omavahelisi vaidlusi koguduses (s 2, 3), tirimata neid avalikkuse ette? Miks oli üldse vaja kohtusse pöörduda? Sest oma õigus näis olulisem kui koguduse maine (s 7).
See on väljakutse ühiskonnas, mille keskmes oma individualism. Paulus ei seisnud inimõigustele vastu, vaid kasutas neid ka ise Rooma kodanikuna (Ap 22:25-29, 28:19). Oluline oli suhtuda üksteisesse õiglaselt, kahjustamata kiriku reputatsiooni. Ta ei soovitanud tüli kinni mätsida või asuda ringkaitsele õigusorganite vastu. Tegelikult andis ta nõu: kui kristlased ei suuda kokku leppida, siis tuleb asi lahendada kirikus mitte kohtumajas!