Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 7:10-16
Abielust ja vallaspõlvest10Aga abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: Naine ärgu mingu mehest lahku;
11kui ta aga siiski on lahkunud, siis ta jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära! Ja mees ärgu hüljaku naist!12Aga muude kohta ei ütle Issand, vaid mina: Kui kellelgi vennal on uskmatu naine ja naisele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end naisest!
13Ja kui kellelgi naisel on uskmatu mees ja mehele meeldib temaga elada, siis ta ärgu lahutagu end mehest,
14sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.
15Kui nüüd uskmatu pool lahkub, siis lahkugu pealegi, sellistel juhtudel ei ole vend ega õde orjastatud. Jumal on teid kutsunud elama rahus.
16Sest millest sa tead, naine, et sa oma mehe päästad? Või millest sa tead, mees, et sa oma naise päästad?
Kui üks abielupool saab usklikuks, siis kas abielu uskmatuga peaks jätkuma. Vastus on jaatav. Kristlane ei tohiks abielu lahutada, kui vastaspool ise lahkuda ei otsusta. Seda probleemi ei olnud Kristuse teenistuse ajal ja seepärast ei saa selles küsimuses ka Issanda õpetusele tugineda. Esitatud on Pauluse enese autoriteetne seisukoht.
Uskmatu pool saab „pühitsetud”. See on eriline suhe Jumalaga, mille kindlustab üksnes abielu kristlasega. Jumala arm laieneb ka sellises peres kasvavatele lastele, vähemalt nende vastutusvõimeliseks saamiseni. Pauluse julgustav sõnum kinnita, et taoline abielu pole vastuolus kristliku pühaduse põhimõttega. Samas on abielupoolte olemuses toimunud põhimõtteline muutus ja uskmatu poole lahkumine ei pea jätma teist poolt kannatama.
Jumala tahe on eelkõige inimsuhetes valitsev ühtsus ja rahu.