Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 26:1-13
Vandenõu Jeesuse tapmiseks1Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:
2"Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa."3Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta
4ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.
5Nad ütlesid aga: "Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama."Jeesust salvitakse6Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,
7astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.
8Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: "Milleks küll see raiskamine?
9Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele."
10Aga Jeesus ütles seda märgates neile: "Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.
11Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.
12Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.
13Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud."
See tekst toob meie ette Jeesuse surmale eelnenud kahe ööpäeva võtmetegelased. Nende vastandlikud arusaamad loovad kiiresti muutuva tegevustiku, mis sobiks mõnda tänapäeva teleseriaali. Jeesuse sõnad oma järgijatele on selged ja täpsed, kuid pole kahtlust, et viimased ei saa neist aru (s 1, 2). Kui kergesti võib jääda tõe suhtes kurdiks!
Kui sageli ei kuule me Jeesuse sõnu, kuna me ei suuda taluda nende mõju! Samal ajal punutakse Jeesuse vastu vandenõu usujuhtide poolt, kes arvavad juhtivat kogu seda draamat (s 3-5). Kas meie motiivid on alati puhtad? Naine, kes Jeesust kalli salviga salvib (s 7), teeb lihtsa ja kauni teo. Ometi ei suuda jüngrid selle mõtet tabada ja peavad seda mõttetuks raiskamiseks. Jeesus näeb naise südamesse ja kiidab selle heaks.
Kas meid juhivad eelarvamused või Jeesusele omane läbinägelikkus teiste tegude üle otsustades? Üks jüngritest osutub reeturiks ja vaevalt ta ise mõistis tol hetkel oma teo tagajärgi. Iga kirjeldatud sündmus sunnib meid iseennast läbi katsuma. Mida saaksime sellest õppida?