Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 9:1-14
Paasapüha pühitsemine rännakul1Ja Issand rääkis Moosesega Siinai kõrbes teisel aastal, esimeses kuus pärast Egiptusemaalt lahkumist, öeldes:
2"Iisraeli lapsed pidagu paasapüha selle seatud ajal:
3selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul pidage seda seatud ajal; te peate seda pidama kõigi selle eeskirjade ja seaduste järgi!"
4Ja Mooses ütles Iisraeli lastele, et nad peaksid paasapüha.
5Siis nad pidasid paasapüha esimese kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Siinai kõrbes. Iisraeli lapsed tegid kõigiti nõnda, nagu Issand oli Moosest käskinud.6Aga seal oli mehi, kes olid roojased inimese laiba pärast, ja need ei tohtinud pidada paasapüha sel päeval. Ometi astusid nad sel päeval Moosese ja Aaroni ette,
7ja need mehed ütlesid temale: "Me oleme roojased ühe inimese laiba pärast. Miks keelatakse meid toomast ohvriandi Issandale tema seatud ajal Iisraeli laste hulgas?"
8Ja Mooses vastas neile: "Seiske siin, kuni ma kuulen, mida Issand teie kohta käsib!"9Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
10"Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui keegi teist või teie tulevastest põlvedest on roojane laiba pärast või viibib pikal teekonnal, võib ta ometi pidada paasapüha Issanda auks.
11Seda peetagu teise kuu neljateistkümnenda päeva õhtul; paasatalle söödagu koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega!
12Midagi ärgu jäetagu sellest üle hommikuks ja selle luid ärgu murtagu; seda peetagu kõigi paasapüha seaduste järgi!
13Aga see mees, kes on puhas ega ole teekonnal ja ometi jätab paasapüha pidamata, tuleb hävitada oma rahva hulgast, sest ta ei ole toonud Issandale ohvriandi selleks seatud ajal. See mees peab kandma oma pattu!
14Ja kui teie juures viibib mõni võõras, kes tahab pidada paasapüha Issanda auks, siis pidagu ta seda nõndasamuti paasapüha eeskirja ja seaduse järgi! Teil olgu üks seadus niihästi võõra kui maa päriselaniku jaoks!"
Tänane tekst kirjeldab kolme olulist vaimuliku elu aspekti. Esiteks, vaimsusele on omane püüd pühitseda. Evangeeliumi tuleb nii jutlustada kui ka pühitseda! Viimane tähendab enamat, kui pidutsemist. See on viis põhimõtteliste tõdede kinnitamiseks, olgu tegemist ülestõusmispühadega kui pöördepunktiga kristluses või jõuludega kui Lunastaja tulekuga maailma.
Teiseks, pühad pole pelgalt kalendritähtpäevad. Tegelikult meenutavad nad meile tõsiasja, et Jumalast meile antud elu on väärt tähistamist, kui selle keskmes on Jumal. Sisse on arvatud ka ligimesed, võõraste tõrjumine pole sellise vaimsusega kooskõlas (s 14).
Kolmandaks, Jumala seatud korrast tuleb kinni pidada (s 6-7). Pühitseda tohtisid vaid need, kes olid Jumala ees puhtad. Kas peame neist reegleist kinni ka tänapäeval?
Selle kommentaari autor: Valson Thampu