Loe läbi alltoodud kirjakoht: psalm 116
Surmasuust päästetu tänu1Ma armastan Issandat, sest ta kuuleb mu häält ja mu anumist,
2sest ta on pööranud oma kõrva minu poole ja ma hüüan teda appi oma eluaja.
3Surma võrgud ümbritsesid mind, surmavalla ängistused tabasid mind, ma sattusin ahastusse ja muresse.
4Aga ma hüüdsin appi Issanda nime: "Oh Issand, päästa mu hing!"
5Armuline on Issand ja õige, meie Jumal on halastaja.
6Issand hoiab kohtlasi; ma olin nõder ja tema aitas mind.
7Pöördu, mu hing, tagasi oma hingamisele, sest Issand on sulle head teinud!
8Sest sina kiskusid mu hinge surmast välja, mu silmad silmaveest, mu jala komistusest.
9Ma loodan ikka käia Issanda ees elavate maal.
10Mina usun, seepärast ma räägin. Ma olin suures vaevas.
11Ma ütlesin oma kohmetuses: "Kõik inimesed on valelikud!"
12Kuidas ma tasun Issandale kõik tema heateod minu vastu?
13Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime.
14Ma tasun oma tõotused Issandale kogu ta rahva nähes.
15Kallis on Issanda meelest tema vagade surm.
16Oh Issand, ma olen ju su sulane, ma olen su sulane, su teenija poeg; sa oled mu köidikud lahti päästnud!
17Sinule ma ohverdan tänuohvreid ja hüüan appi Issanda nime.
18Oma tõotused ma tasun Issandale kogu ta rahva nähes
19Issanda koja õuedes, sinu keskel, Jeruusalemm. Halleluuja!
Tänane tekst on tänupsalm, millega ülistatakse Jumalat surma võitmise eest. Samal viisil, nagu Jumal äratas surmast üles Jeesuse, kes andis end täiesti Tema kätesse, on Jumal pööranud oma kõrva (s 2) täna ka sinu ja minu poole ning muutnud raskused õnnistuseks.
Siin saame kujundliku pildi Jeesuse surma kannatuste sügavusest (s 3, 8). Jeesuse surma ja ülestõusmise tõttu võime meiegi võimsalt kogeda Jumala armu ja halastust (s 6-8).
Laulja tahab oma elus teha kahte asja: armastada oma Jumalat ikka enam ja palvetada Tema poole kogu oma eluaja. Armas lugeja, sa nõustud kindlasti selle laulu kirjutajaga, kuid millal sina viimati pidasid tähtsaks jagada oma kogemusi teistega, kuulutasid oma suuga, et Jumal on tõepoolest palvete kuulja ja vastaja ning et Ta on enam meie pühendumist väärt?
Selle kommentaari autor: Mare Tamm