Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Kr 16:1-12
Apostli tulevikukavadest1Korjandusest pühade jaoks: nii nagu ma olen korraldanud selle Galaatia kogudustes, nõnda tehke ka teie.
2Iga nädala esimesel päeval pangu igaüks teist midagi tallele oma jõudu mööda, kuidas ta käsi lubab, et raha ei korjataks alles siis, kui ma tulen.
3Aga kui ma olen pärale jõudnud, siis ma saadan kirjadega need, keda te iganes arvate kõlbavat, viima teie anni Jeruusalemma,
4aga kui on sünnis, et minagi sinna lähen, tulgu nad minuga kaasa.5Aga ma tulen teie juurde, kui ma lähen läbi Makedoonia, sest mu tee läheb Makedoonia kaudu.
6Teie juurde jään ma vahest kauemakski, ehk veedan ka talve, et te siis mind teele saadaksite, kuhu ma iganes lähen.
7Sest praegu ma ei taha teid ainult möödumisi näha, vaid loodan mõneks ajaks jääda teie juurde, kui Issand lubab.
8Efesosse jään ma aga nelipühani,
9sest mulle on siin avanenud uks suureks ja tõhusaks tööks, ent vastaseid on palju.10Aga kui Timoteos tuleb, siis vaadake, et ta võiks teie juures olla kartmata, ta ju teeb Issanda tööd nagu minagi.
11Ärgu siis keegi pidagu teda halvaks, vaid saatke ta rahus teele, et ta tuleks minu juurde, sest mina koos vendadega ootan teda.12Vend Apollose kohta: olen teda tihti õhutanud, et ta koos vendadega tuleks teie juurde, aga tal polnud põrmugi tahtmist nüüd tulla; ent ta tuleb, kui ta leiab mahti.
Suure mürtsuga maandume nüüd ülestõusmise imelistest sfääridest tagasi maise elu igapäevaste probleemide ja pingete juurde. Kui ülestõusmine aga juba praegu midagi teinud on - siis igal juhul seda, et on puudutanud seda maist igavikulise puudutusega. Esile kerkib kaks praktilist probleemi mis mõlemad on murettektitavad. Üks grupp inimesi oli kuidagi oma eluga toime tulnud, teine oli selline, kes enam toime ei tulnud.
See, et kogu selle sumina sees annetuste küsimus (kuigi vähetolulisena) saab nimetatud, näitab, et see on Paulusele oluline. Ükskõik kui võimas teoloogia jääb tõhutuks, kui sellel puudub käegakatsutav väljund vaeste eest hoolitsmise näol, nii nagu Jeesuski käskis meil selles innukad olla.
Korintlaste seas on olukord kaugel täisulikkusest. Pigem on see niivõrd pingeline, et Paulus peab vajalikuks hoiatada, et nad Timoteost kurjast ei kasutaks. Selle taustal aga n muutub veel tähendusrikkamaks kohe järgnev märkus selle kohta et Paulus on pidanud vaeva nägema Apollose veenimsega et ta korintlasi külastaks. On ju tegu sellesama Apollosega, kelle oraatorivõimed Pauluse jaoks niivõrd tõsised probleemid tõstatasid ( Ap 18: 24-28). Kui keegi oli ohtlik Pauluse mõjuvõimule korintlaste üle - siis oli seda Apollos. Kahtlemata annaksime meie oma parima, et hoida taolised Apollosed oma kogudustest nii kaugel kui võimalik. Paulus aga toimib teisiti. See ei ole “tema kogudus”, see on Jumala kogudus. Nii tema kui Apollos on lihtsalt Jumala päevatöölised ( 1Kr 3:5-7). Ja kui Apollos oli korintlaste seas nii suures soosingus, siis on Pauluse lootus, et ehk nad kuulavad teda.. (See et Apollos Pauluse veenmisele vastu paneb, näitab, et ta tegelikult ei soovi osaleda konrintlaste vahelises lõhenemises).
Millise pildi annab see meile sellest, mida ülestõusmine, Jeesuse ülestõusmine tegelikult tähendab ja kaasa toob! Enam ei ole vaja mingit kehtestamist oma positsiooni säilitamiseks. Kadedal kaitsetaktikal ei ole enam ruumi. Jumala rahva kasvamine usus on ainus mis määrab valikud.
Just seda tähenab taevase inimesega rõivastumine (s 49)- enese täielikku äraandmist jumalariigi töö eesmärkide saavutamiseks (s 50). Olgu meil tarkust järgida Pauluse eeskuju.
Selle kommentaari autor: Rikk Watts