Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 105
Jumala muistsete tegude ülistus1Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
2Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
3Kiidelge tema pühast nimest, rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
4Nõudke Issandat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
5Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
6te Aabrahami, tema sulase sugu, te Jaakobi, tema valitu lapsed!
7Tema, Issand, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
8Ta peab igavesti meeles oma lepingut, sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
9lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja oma vannet Iisakile.
10Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks.
11Ta ütles: "Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa!",
12kui neid oli väike hulgake ja nad olid seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud.
13Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde, ühest riigist teise rahva juurde.
14Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
15"Minu võituid ärge puudutage ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!"
16Ja ta kutsus nälja maa peale, lõpetas kõik leivajätku.
17Ta läkitas nende eele mehe: Joosep müüdi orjaks.
18Tema jalgu vaevati pakus, ta kaelgi pandi raudu,
19kuni Issanda sõna läks täide, tema kõne tegi ta puhtaks.
20Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti, rahvaste valitseja laskis ta valla.
21Ta pani tema isandaks oma koja üle ja kogu oma omandi valitsejaks,
22nõnda et ta oma tahtmist mööda võis sundida tema vürste ja õpetada tarkust tema vanemaile.
23Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
24Ja Issand suurendas väga oma rahvast ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
25Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast, ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
26Ta läkitas Moosese, oma sulase, ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
27Nemad tegid tema tunnustähti ja imetegusid Haami maal.
28Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks, ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
29Ta muutis nende veed vereks, ta suretas nende kalad.
30Nende maa kubises konnadest, nende kuningate kambriteski oli neid.
31Ta käskis, ja siis tuli parme ja sääski kogu nende maadele.
32Ta andis neile rahet vihma asemel ja saatis tuleleeke nende maale.
33Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud ning murdis kõik puud nende maal.
34Ta käskis, ja tuli lugematul arvul rohutirtse ja söödikuid,
35ja need sõid kõik rohu nende maal ja neelasid nende põllu vilja.
36Tema lõi maha ka kõik esmasündinud nende maal, kõik nende mehejõu esmikud.
37Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
38Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
39Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
43Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
44Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!
Eelmise sajandi teisel poolel ja selle sajandi alguses on toimunud suur rahvaste liikumine üle rahvuslike piiride. Olgu see siis kodusõda Eritreas või näljahäda Sudaanis, Euroopa Liidu laienemine või Hiina välistöötajad, kes püüavad toetada oma kodus elavaid perekondi, lugematutele inimestele on reisimine liigagi tuttav ja traumaatiline kogemus. Teisel tasandil on paljudele vanematele inimestele, nii kirikus kui sellest väljaspool, meie pidevalt muutuv postmodernne kultuur vägagi segadusseajav. Ja nõnda leiavad nad endid olevat testsugusel teekonnal, ehkki võibolla vastumeelsete osalejatena. Ometigi on Jumal rahvas rännanud alates aegade algusest ning on olemas lugematu arv inimesi enne meid, kelle kogemustega meie elud on tihedalt seotud. See, kes on pidevalt muutumatu, on Jumal, Tema püsiv, kuid eesmärgipäraselt dünaamiline olemus on meie kindluse allikaks.
Antud laul ning järgmine käivad kokku ja lõpetavad psalmide neljanda raamatu. Need vaatlevad Jumala rahva rännakuid erinevate nurkade alt ja tänane laul keskendub Jumala hämmastavale kannatlikkusele kui Ta korduvalt pakub oma rahvale võimalusi tema poole pöörduda. Siin taaskülastame suurt sündmuste kulgu alates Aabrahamist kuni tõotatud maale jõudmiseni ning kuuleme taas Iisraeli teekonnast. Näeme seda läbi Jumala tegevuse kui Ta sekkub inimeste toimetustesse täites otseselt oma tõotused Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile (salmid 6-10; 1. Ms. 15; 1. Ajar. 16:8–22). Pidevalt valmistavad nad Talle pettumuse, kuid Tema eesmärk nii siis kui ka praegu on tuua inimesi armastavasse pühendunud suhtesse Temaga – suhtesse, mida iseloomustavad usaldus, palve, ülistus ja eluaegne kuulekus (Ps 105:1–5, 45). Me näeme nii Jumala hoolt Iisraeli rahva eest kui ka üksikisiku elu ja saatuse osas (1. Ms. 37–50). Iga kristlane kuulub samuti sellesse suurde loosse ja Jumala rahva perekonda, mis ulatub põlvkondade taha. See on enamat kui lihtsalt kellegi teise ajalugu, see on samuti ka meie pärand ja kutsumine, meie tänases rännakus koos temaga (Gal 3:6-7; 4:28; Heb 12:1,2).
Selle kommentaari autor: Fran Beckett