Jeesus liigub sünagoogist edasi järvekaldale ning selles kontekstis salvestab Matteus oma evangeeliumis esimese komplekti tähendamissõnu jumalariigist, alustades sellega mida võime lugeda kõigis kolmes evangeeliumis. Seda tähendamissõna on kasutanud paljud jutlustajad üleskutsumaks inimesi vastama ja ruumi tegema nendele Jumala külvatud seemnetele oma elus. See on tähendamissõna erinevaist muldadest peegeldades inimsüdame erinevaid olukordi. Kui loed aga seda tähendamissõna uuesti, mõtle enese asemel oma naabritele ja sõpradele, kellede pärast oled palvetamas. Mõtle nende reaktsioonidele - kas mõned on olnud kui teeraja äärsed - kinnitallatud, otsekui täiesti suletud südamed? Või on teised olnud kivised pinnased - õhuke mullakiht paekivi peal - pinnapealsed reageerijad, kellel ei jätku huvi ega püsivust millekski pikemalt? Su tuttavate hulgas võib olla ka neid, kes lubavad ohakatel võimust võtta iga külvatud seemne üle. Kuid üsna kindlalt on ikkagi ka neid, kelle südamepind on hea mulla komble kõik vastu võtnud. Pane tähele, et kuigi külvaja teab et tema töö ja vaevanägemise tulemus on väga erinev, riskib ta ikkagi külvamisega. Jumalariigi tulekut oodates ja selle heaks töötades peame ka meie läbi minema nii ebaõnnestumistest, pettumuste, kaotuste - kuid kogeme ka viljakandmist. Me võime täielikult usaldada, et evangeeliumi sõnum ise toob erisuse esile.
Kas Jeesus oma elu jooksul siin maa peal oli edukas? Mõned valisid mitte teda järgida. Mõned alustasid koos temaga, aga pöördusid siis tagasi. Mõned salgasid tema, aga siis jätkasid ikkagi temaga koos edasi. Jeesus räägib selle tähendamissõna ka meie hoiatamiseks, et oleksime valmis erinevateks reaktsioonideks ning kõigest hoolimata valmis igal hetkel kuulekad olema kogu südamest. Aga ta julgustab meid ka ootama lõikust, kuigi see ei ole kusagil samasugune, sest iga seeme vajab erinevalt aega et juurududa ja vilja kanda ning kasvamine võib pikaks ajaks jääda peidetuks.
Jeesus teadis mida ta teeb kui ta kõhklematult külvas ning kutsub meid tegema sedasama.