Elame maailmas kus paljud sooviksid et suudaksid pühendada perekonnale rohkem tähelepanu ja aega kui see tegelikkuses realiseerub. Ja kui meie maailmas on perekond ning lähikondlased siiski õnneks veel olulisel kohal, siis Jeesuse aegses maailmas olid peresidemed ning perekondade sisemine ühtehoidmine palju enam tähtsutatud. Ja seetõttu võime loetud tekstis peaaegu füüsiliselt kogeda seda maavärinalaadset šokki, mida Jeesuse ütlus oma peresidemete kohta kuulajates tekitas.
Markus oma evangeeliumis ütleb ( 3.21), et Jeesuse perekond arvas, et taon hulluks läinud ning seepärast tulid murega teda otsima. Johannes lisab, et nad ei uskunud Jeesusesse ega sellesse mida ta tegi ( 7.5). Luukas ei anna mingisugust lähemat selgitust ning seda ei tee ka Matteus. Kõik mida me tekstist näeme on kui tavaline perekondlik külastus ning Jeesuse vastus mis mõjus esmapilgul kui kõrvakiil perekonnaliikmetele kes soovisid temaga kohtuda. “Ema? Vennad?” - need olid tolle aja kontekstis kaks kõige tähtsamat ja ka pühamat ühendust mida üks juut võis omada. Ja siis vaadates kokkujooksnud kireva rahvahulga keskel enese ümber, öelda: “igaüks siin, kes kuuleb Jumala sõna ja teeb selle järele - need on mu ema ja vend!”
Meenutades tähendamissõna külvajast kangastub meie ette pilt sellest kuidas inimesed seal majas Jeesuse ümber olid kui seemned mis olid külvatud heasse mulda, kes kuulvad Jumala sõna ja kannavad vilja. Ja sellel taustal tõuseb esile jumalariigi olulisus, selle tähtsus enne kõike muud. Jumalariik on olulisem perekonna nõudmistest - kuigi perekond on inimese elus kõige olulisem väike kogukond. Jeesus ei käitu siin kui hoolimatu ärimees kes ei väärtusta oma peret, mõeldes ainult järgmise olulise äriprojekti peale. Jeesus oma perekonnas oli nii hooliv pereliige kui veel olla saab; ometi aga teadis ta, et Jumala sõna kuulamine ja selle järele tegemine on veel palju olulisem. Häda neile pastoritele ja vaimulikele töötegijatele kes sellest kirjakohast teevad enesele vabanduse hüljata oma pere ja selle vajadused selleks, et oma tööd jumalariigis esikohale tõsta! Rohekm kui tahaksime on selliste juhtumite taga inimese “oma töö”, karjäär ja isiklikud ambitsioonid ning tähelepanu ja tunnustusevajadus - teisisõnu valed alused millele inimene on rajanud oma identiteedi.
Kuid ohltik on ka teine äärmus - see, kui me lubame mistahes perekonna keskelt tuleval nõduel kõrvale panna selle, milleks või kuhu Jumal meid on kutsunud oma elus panustama. Jeesus teadis, et tema perekond ei mõista tema kutsumist, kuid ta lootis et see muutub aja möödudes. Aga kuni see polnud muutunud, ei saanud ta lubada nende mittemõistmisel kallutada teda kõrvale sellelt teelt kuhu Jumal oli ta läkitanud.