Nisu ei ole võimalik raiheinast eraldada enne kui viljapea on täis kasvanud. Aga selleks ajaks on raihein muutunud nii mürgiseks, et teda ei tohhi mingil juhul muu vilja sisse jätta. Just seepärast tuleb nende kahe eraldamisega oodata kuni lõikuseni. Sellel vahepealsel aja joooksul tundub, et Jeesus soovitab meil olla uskumatult tolerantsed (s 28-30).
Tolerants aga tundub praeguses lääne ühiskonnas olevat saanud nii absurdsed mõõtmed, et täiesti tolereeritakse juba mistahes käitumist - praktiliselt kõike väljaarvatud mittetolereerimist. Piibel siiski sellist asja ei väida, vaid Jeesuse sõnadest on selge, et ta toetub kindlatele absoluutidele.
Mõned näited loetud teksist: Ainult Jeesus on “inimese Poeg”, kellele üksi on antud absoluutne “autoriteet, au ja vägi” (Tn 7:13,14). Kogu eelolev kohtumõistmine on antud tema kätte ( 2 Jh 5:22,23). Nii peame kohtumõistmises teiste üle olema äärmiselt ettevaatlikud ja Jeesuse sõnul tuleb meil see välja kannatada. Ristija Johannes, kui ta kuulutas Jeesuse tulekut, ütles, et Jeesuse toimib inimeste eludes otsekui pahmareega tuulutades või puhastava tulena. Neist sõnadest lähtuvalt, on meil veelgi rohkem põhjust kogu kohtumõistmine teiste üle Jeesuse hooleks jätta.
Kaasaegses elus on 2 ala, mis samuti kutsuvad üles kohtumõistmisest hoiduma. Põlvkondlikut erinevused on eksisteerinud igal ajastul, kuid teise põlvkonna eelistuste või maitse mittetolereerimine tundub järjest kasvavat - selle lähimaks näiteks on erinevus ülistusstiilides või koosolekute formaadis. Peaksime teadlikult hoiduma sellest, et meie oma põlvkonna tugevused ja nõrkused ei saaks kohtumõistmise aluseks teiste üle, eriti aga nende vaimsuse ja vaimulikkuse hindamisel - vaid pigem uskuma et üksteise “vastuvõtmine” neis valdkondades rikastab vastastikku.
Sekulaarses keskonnas aga paneb hirm nt terrorismi ees kahtlustama kõiki “kes ei ole nii nagu meie”, eriti aga neid kes pärinevad teistest religioonidest. “Võõraste oht” võib nii märkamatult asendada “külalsilahkuse võõraste vastu” ( Hb 13:2) ja seda isegi Jeesuse järgijate hulgas, kes ise ei kartnud iialgi lähemalt läbi käia pidalitõbise või paganaga või patusega.
Meil on vaja kindlalt kinni hoida oma usu alustest, jätta lõplike otsuste tegemine Jumala hooleks, väärtustada jumalariiki suurimana, samas mitte naiivseks jäädes praeguse opositsiooni osas. Teisisõnu: me peaksime ka tänapäeval lubama Jeesusel meile õpetada, kuidas järgida tema eeskuju teiste kohtlemises.