Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jk 3:1-12
Keele talitsemisest1Ärgu püüdku paljud teie seast, mu vennad, saada õpetajaiks! Te teate ju, et meie osaks on teistest karmim kohtuotsus.
2Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu.
3Kui me paneme aga hobusele suitsed suhu, et ta oleks meile kuulekas, siis me juhime kogu hobust.
4Ennäe, ka suuri ja rajutuulte aetud laevu juhitakse väikese tüüriga sinna, kuhu tüürimees tahab.
5Nõnda on ka keel väike ihuliige, aga kiitleb suurte asjade üle. Ennäe kui väike tuli süütab suure metsa!
6Ka keel on tuli. Keel, see ebaõigluse maailm, on seatud meie ihuliikmete hulka nii, et see rüvetab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust.
7Jah, igasuguste loomade ja lindude, roomajate ja mereelajate loomust suudab taltsutada ja ongi taltsutanud inimese loomus,
8aga ükski inimene ei suuda taltsutada keelt, seda kärsitut pahategijat, mis on tulvil surmavat mürki.
9Sellesamaga me õnnistame Issandat ja Isa, ja sellesamaga me neame inimesi, kes on sündinud Jumala sarnasteks.
10Ühest ja samast suust tuleb õnnistamine ja needmine. Nii ei tohi olla, mu vennad!
11Kas allikast keeb ühest ja samast soonest magedat ja kibedat vett?!
12Mu vennad, ega viigipuu saa kanda õlimarju ega viinapuu viigimarju?! Nii ei saa ka soolase vee allikas anda magedat vett.
“Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli. Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.” (Õp 16:27, 28)
Tänases tekstis on meie ette joonistatud hirmutav näide sellest, kuidas “patu ajalugu” end paljundab. Tekstis on rasked ja teisitimõtlemist välistavad sõnad. Ka algkeelse teksti uurimine ei luba nt sõna “needmine” tähendust võtta kuidagi kergemalt. Võime olla kindlad, et ap Jaakobus tõesti mõtles just nii nagu kirjutas.
Kord suvel viskas hooletu suitsetaja sigaretikoni maha ning see süütas massiivse metsatulekahju Kanada Kaljumäestikus - seades ohtu inimeste elud, kodud, loomad, toimetuleku ja looduse tasakaalu. On hirmutav aga ka kainestav mõtelda, et sama ulatusliku hävitustööga võime hakkama saada vaid oma keelt tarvitades. Ilmselt oleme kõik kogenud hooletult lendu lastud kibedate sõnade hävitustööd, mis väljub igasugustest piiridest ning hävitab enam kui keegi oskas ette kujutada. Jaakobus toob eriliselt esile needmise ning vastandab selle õnnistamisega, aga samaväärse kahju võib teha ka usaldust murdev sõna, tagarääkimise alustamine, hooletu lubaduse andmine, vihaga öeldud sõnad, kolleegi laimamine, liialdamine või lihtsalt valetamine, kiirustades vastatud ekirja laiali saatmine. Just lapsed on need, kellele eriliselt ja sügavalt jäävad meelde neile öeldud sõnad - mõnikord ei unustata neid terve elu jooksul. Jeesus hoiatas meid - et kord tuleb kõikidel aru anda iga hooletult lendulastud sõna kohta (Mt 12:36).
Jaakobus seob oma manitsuse Jeesuse sõnadega kõige tüli ja pahanduse allikast - vt Mk 7: 20-23 “Aga ta ütles: "Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest, sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist, abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest."
CS Lewis on öelnud, et kui vabandame end lameda ettekäändega “ma ei pannud tähele”, siis tegelikult tunnistame oma südame tõelist seisundit.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson