“Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.” (Õp 14.12)
Käesolevas tekstis jõuab Jaakobus kogu kirja läbiva teema juurde: tõeline tarkus ning selle vastand - just nii nagu oli kombeks taolises kirjanduses.
Salm 14 tundub New International tõlkes loetuna kummaline; mõnes teises aga osutav. Lähim tõlge kreeka keelest kõlaks umbes nii: “Kuid kui teie südameis on kibdeat kadedust ning isekat ambitsiooni, ärge kiidelge, eksides tõe vastu.” “Zelos” viitab intensiivsele ning ühe eesmärgi nimel jätkuvalt pingutavale meelelaadile ja on iseenesest teatud tüüpi lihtsameelsus. Kui eesmärk on hea, on tegu entusiasmiga, samalaadse pühendumisega mida Jeesus ilmutas visates templist välja rahavahetajad. Paulus kasutab samatüvelist sõna, manitsedes meid “innukalt taotlema “ vaimuandeid (1Kr 14:1).
Kuid kui “zelose” eesmärk on halb, muutub see surmatoovaks. Paulus kasutab seda sõna kirjeldades oma endist innukust kristlaste tagakiusamisel ning mõistab hukka korintlased, kes on liiga innukad tülitsema.
Isekas ambitsioon- “eritheia”- ei ole tavaline sõna. Selle võime leida veel vaid Filipi kirjas 1:17, 2:3 ja Rooma kirja 2:8. Tundub et see tähendab põhimõttelagedat pürgimust positsiooni omandamise suunas. Kõik selle väljundid on täis jumalatut ambitsiooni, eneseupitamist ja ebaausust. Taoline käitumisviis on meile kõikidele liigagi tuttav.
Jaakobus taskaalustab oma karmi hoiatuse kauni pildiga jumalikust elustiilist, mis toob meile meelde õndsakskiitmised, võttes ühtlasi kokku selles kirjas esitatud eetika. Loe 17.salmi aeglaselt, tehes väikesi palvetamise pause iga fraasi järel.