Tuhandeid aastaid, alates Saalomonist kuni Jeesuseni, oli Jeruusalemma tempel jumalakummardajate tähelepanu keskmes; kuid selle perioodi keskel oli 50 aastat mil võimsa ehitise asemel oli vaid rusuhunnik, mil tundus, et tempel on hävinud igaveseks.
Tänane laul liidab meid nende rõõmsate hulkadega, kes olid kuulnud kuningas Küürose ootamatust ediktist. Need olid need julged vähesed, kes pöördusid tagasi selleks, et taas ülesehitada ning kindlustada linnamüürid. Jumal ei jätnud seda rahvast vangistusse, vaid tõi ta tema oma maale tagasi.
Jeesuse päevil olid templisse tulijad juba teadlikud sellest, et nad ei olnud enam mingi väike hulgake, kusagil veel väiksemal terrtitooriumil, vaid olid kasvanud ulatuslikuks võrgustikuks üle terve Rooma impeeriumi ning kaugemalegi. Selleks ajaks oli hulgaliselt neid, kes võisid ütelda ja tunnistada: Issand on teinud meile suuri asju! (s 2).

Pisaraid tuleb sageli külvata ka tänapäeval ja Jumala riigi tööski. Pühapäeva hommikuti nagu täna külvab pastor jumalateenistusel (sageli pisaratega) Jumala sõna seemet oma rahva südamesse. Taevaisa teab, kas ja kui palju see vilja kannab, kuid sõnajagaja seda sageli ei näe. Siiski rõõmustab Jumal ka kurbi, nii nagu ainult Tema seda suudab (Mt 5:4).
Jumal toob ka täna oma rahvast iga päevaga endale ligemale, vabastades üha uusi vange. Ka sina ja mina, meie külvame sõna kellegi südamesse, olles ise selleks pisarais Jumala ees. See võib olla kooli- või töökaaslane, naaber, hea sõber. Taevaisa kasvatab seda seemet sinu ja minu palve peale.
Kui sinu kodukogudus või elukoha lähedal olev kogudus kokkukuivamas - siis on täna põhjust mõtelda jumalarahva ajaloo peale. Mitmel korral on alanud ärkamine ja evangeeliumisõnumi kiire levik toonud just samasuguse rõõmu nagu kirjaldab salm 2. Kui sina oled oma osa teinud, lase Jumalal täita oma osa. Tema täidab oma osa hästi – seda kinnitavad meile salmid 5 ja 6. Ole siis tänagi julgustatud: Jumal täidab oma tõotused, kui aeg on küps.