Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Jumal, millega sa end kaitsed?

Pühapäev, 18. Detsember 2011

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Psalm 74

Abipalve Jumala rahva vaenlaste vastu
1Aasafi õpetuslaul.
Miks sa, Jumal, oled meid ära heitnud jäädavalt? Miks suitseb su viha su karjamaa lammaste vastu?

2Mõtle oma kogudusele, mille sa muiste oled enesele asutanud ja oma pärandi jaoks lunastanud, Siioni mäele, kus sina asud!
3Tõsta oma sammud nendele igavestele varemetele, vaenlane on kõik rikkunud pühamus!
4Su vastased möirgasid su kohtumishoones, nad on oma tähised pannud tähisteks.
5Näis, nagu oleksid nad kirveid kõrgele tõstnud metsarägastikus.
6Nii lõid nad puruks kiinide ja haamritega kõik selle nikerdused.
7Nad on su pühamu süüdanud tulega põlema, su nime eluaseme on nad reostanud maani.
8Nad ütlesid oma südames: "Hävitagem need täielikult!" Nad põletasid maha kõik Jumala kogudusekojad kogu maal.
9Oma tähiseid me ei näe, prohvetit ei ole enam, ja meie seas ei ole kedagi, kes teaks, kui kaua.
10Kui kaua, oh Jumal, saab tagakiusaja teotada? Kas vaenlane võib sinu nime laimata jäädavalt?
11Miks sa tõmbad tagasi oma käe, oma parema käe? Tõmba see välja oma põuest, hävita!
12Jumal on muistsest ajast mu kuningas, kes maailmas teostab päästmise.
13Sina lõhestasid oma võimusega mere kaheks, sina lõid katki lohede pead vete peal.
14Sina purustasid Leviatani pead, sa andsid need söögiks meresõitjale rahvale.
15Sina lõhkusid allikad ja jõed, sina tegid voolavad jõed kuivaks.
16Sinu päralt on päev ja öögi on sinu päralt, sina oled valmistanud valguse ja päikese.
17Sina oled seadnud kõik ilmamaa rajad, suve ja talve oled sina teinud.
18Mõtle sellele! Vaenlane teotab Issandat ja jõle rahvas laimab su nime.
19Ära anna oma tuvikese hinge kiskjate kätte, ära unusta oma viletsate elu jäädavalt!
20Vaata oma lepingule! Sest pimedad maanurgad on täis vägivalda.
21Ära lase rõhutuid tulla häbiga tagasi, viletsad ja vaesed kiitku sinu nime!
22Tõuse, Jumal, seleta oma riiuasi, mõtle teotamisele, mis kogu päeva tuleb jõledalt mehelt!
23Ära unusta oma vastaste kisa, nende möll, kes sulle vastu hakkavad, kohub suuremaks alatasa!

“Oo Issand, uuenda meie vaimu ning tõmba me südamed enese poole, et meie töö ei oleks koorma vaid oleks rõõm.” (Benjamin Jenks, vaimulik 1647–1724)

See psalm on nutulaul Jeruusalemma langemise pärast 587 eKr mille käigus hävis ka Jeruusalemma tempel, maa ning kuningas - kolm alussammast iidses Iisraelis. Kaasaja sündmustes peegeldub samalaadne tragöödia nt Armeenia veresaunas 1915-17 ning veel hilisemast ajast kristlaste massimõrv lõuna Sudaanis.
Psalm väljendab äärmist valu, ses taoline jõhkrus haavab terve kogukonna identiteeti. Psalmil 74 on aga ka sõnum neile meie keskel, kellede kogudused kannatavad enam hoolimatuse kui vägivalla käes. Meie probleemiks ei ole ainult sekulariseerumine - kasvavad rahvahulgad, kes ignoreerivad kirikut täiesti - vaid sama suureks probleemiks on ka kiriku hääbumine - kasvavad kristlaste hulgad kes lahkuvad institutsionaalsest kirikust, otsides kohasemaid ja innovatiivsemaid alternatiive. Sotsioloog Steve Bruce ütleb, et uskkondlik kristlus on Suurbritannias kadumas järgmise kolme dekaadi
jooksul (In Predicting Religion: Christian, Secular and Alternative Futures, G Davie, et al (eds), 2003)
Mida ütleb psalm 74 lääne kristlasele? Neli sõna võtavad kokku terve psalmi sõnumi. 1) Kogudus, 2) Alandlikkus. Ainult need, kes ise mõistavad, et on “vaesed ja hädas” on võimelised ka ära tundma, et pääste asub inimvõimalustest väljaspool. 3) Mälu. Psalm julgustab meid tagasi vaatama algaegade Jumala suurtele loomis- ja päästetegudele, nii et oleksime võimelised nägema nende jätkumist tulevikus. Pane tähele, värvikas kirjeldus merekoletisest, ning vaarao lüüasaamisest märgib võitu kurjade jõudude üle ka tulevikus.
Isegi kui tempel on varemeis, Jumal on see kes toob täieliku võidu.

Kirjuta täna Jumalale millises olukorras on kirik selles riigis kus elad ning saada see kiri ära põlvedelolemise postiga.

Selle kommentaari autor: Fergus Macdonald