Loe läbi alltoodud kirjakoht: Sk 13
Jeruusalemma tulevane päästmine1Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele allikas patu ja rüveduse vastu.
2Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, kaotan ma maalt ebajumalate nimed ja enam ei tuletata neid meelde. Ka prohvetid ja rüveduse vaimu ajan ma maalt ära.
3Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud: "Sa ei või jääda elama, sest sa räägid valet Issanda nimel." Ja ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud, pistavad ta läbi tema ennustamise pärast.
4Ja sel päeval häbeneb iga prohvet oma nägemust, kui ta on ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,
5vaid ütleb: "Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld on mu omand alates mu noorusest."
6Ja kui temalt küsitakse: "Mis haavad need su rinnas on?", siis ta vastab: "Need löödi mulle mu sõprade kojas."Issanda karjase nuhtlemine7Mõõk, tõuse mu karjase kallale, mu kaaslase kallale, ütleb vägede Issand! Ma löön karjast ja lambad pillutatakse, ma pööran oma käe karjapoiste vastu.
8Ja nõnda sünnib kogu maal, ütleb Issand, sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa, aga kolmas osa jääb sinna järele.
9Ja ma viin kolmanda osa tulle ning sulatan neid, nagu sulatatakse hõbedat, ja proovin neid, nagu proovitakse kulda. Ta hüüab minu nime ja ma vastan temale. Mina ütlen: "See on minu rahvas." Ja tema ütleb: "Issand, minu Jumal!""
Seegi prohveteering, jätkuna eelmisele, on kindlalt kristusekeskne. Sellest tõuseb esile Kristuse lunastustöö ning arm kogu võimsuses. Ka läheb prohvet tagasi 11. peatüki karjaseteema juurde. Head Karjast rünnatakse ja tema kari pillutatakse- siina aga on Jumal ise lööjaks (s7), kuigi tavaliselt on see inimese patt ja vägivald Jumala suhtes, mis Jeesusele vastu paneb.
Inimlik usklikkus ei jõua iial Jumala sügavusteni ja Jumalale meelepärane karjane ei ole ühelgi ajal eriti populaarne. Tema väärtust ei ole võimalik näha inimliku vaatnurga läbi. Pauluski ütles, et kreeklased otsivad tarkust ja juudid tunnustähti. Meie inimestena oleme ikka igatsemas eksponeeritavat usku, midagi mis on trendikas ja kaubaks minev.
“ Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast,”, kirjutab Peetrus (1Pt 4:12). Raskused, argikoormad, see et kõik tundub ajuti täiesti määratlematu ning kahtlused kas Jumal ikka üldse kuuleb meid - kõik see kuulub meie igapäevaellu.
Kristuse poolt tehtud töö tulemusel on meil aga kindel tõotus selle kohta, et ei ole olemas nii pimedat paika, kust Tema poleks läbi läinud enne meid. Ja nii paistab pimeduseski valgus. Me ei pruugi seda alati näha ja meile ei ole mugav, kui Jumal oma armastuses lubab meie teele raskusi tulla. Tema armastus on kirkam kui meie pimedus.
Selle kommentaari autor: APÜ