Loe läbi alltoodud kirjakoht: 1Pt 4:7-11
Kristlase elust ja kannatusest7Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.
8Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest "armastus katab kinni pattude hulga".
9Olge üksteise vastu külalislahked ilma nurisemata!
10Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
11Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen.
Peetrus tuletab oma kirjas meile korduvalt meelde, et Jumal on meid valinud elama Jeesuse Kristuse eeskujul püha elu. Tänases lõigus nimetab Peetrus kolme olulist tegurit: palvet, armastust ning Jumala seadmist kõiges esikohale. Kui soovime elada Jumalale meelepärast elu, ei ole see võimalik kuidagi teisiti kui omades püsivat palveelu ning osadust Issandaga. Palve ja osaduse kaudu saab ka Jumal meile kõige tähtsamaks ning me mõistame ning õpime rõõmuga vastu võtma oma sõltuvust Temast – õpime selles Temale toetuma kui kindlale kaljule. Ja siis mõistame, et kõik mida omame või saavutame tuleb üksnes Jumala armust ja on antud selleks et tuua austust Talle. Siis näeme kaasinimeseski kõigepealt Jumala loodut, kellest Issand hoolib ja tajume Jumala armastuse lähedust. Peetrus kutsubki meid üles püsivaks armastuseks – selliseks, mis ei sõltu teise inimese vigadest või patususest, vaid mis seisab ja valitseb üle nähtava ning suunab meid kõiki kaasinimesi teenima ning kohtlema suurima austusega. Elagem siis palves, sirutugem kõrgemale teiste puudustest ning vigadest, et Jumal tõesti saaks ka meie elu läbi austatud ning ülendatud! Sest vaid armastusest tuntakse meid Tema jüngritena ( s 10).
Selle kommentaari autor: APÜ