Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4. Moosese 18:20-32
Preestrite ja leviitide kohustused ja õigused20Ja Issand ütles Aaronile: "Nende maal ärgu olgu sul pärisosa ja ärgu olgu sul omandit nende seas! Mina olen su omand ja su pärisosa Iisraeli laste seas.
21Aga leviitidele, vaata, annan ma pärisosaks kõik kümnise Iisraelis tasuks nende teenistuse eest, mida nad toimetavad, kogudusetelgi-teenistuse eest.
22Ja Iisraeli lapsed ei tohi enam ligineda kogudusetelgile, et nad ei võtaks eneste peale pattu ega sureks,
23vaid leviidid toimetagu kogudusetelgi-teenistust ja nemad kandku süüd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks! Aga Iisraeli laste seas nad ärgu saagu pärisosa,
24sest Iisraeli laste kümnise, mida nad ohverdavad Issandale tõstelõivuks, annan ma leviitidele pärisosaks. Seepärast ma ütlen neile, et nad ei tohi saada pärisosa Iisraeli laste seas!"25Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
26"Räägi leviitidega ja ütle neile: Kui te võtate Iisraeli lastelt kümnist, mille ma neilt olen andnud teile kui teie pärisosa, siis võtke sellest Issandale tõstelõiv - kümnis kümnistest -
27ja seda teie tõstelõivu arvestatagu teile nagu vilja rehealusest ja ülevoolavust surutõrrest!
28Nõnda ohverdage ka teie Issandale tõstelõivu kõigist oma kümnistest, mida te saate Iisraeli lastelt, ja see Issanda tõstelõiv andke preester Aaronile!
29Kõigist oma saadud andidest ohverdage Issandale täielik tõstelõiv, kõige parem osa neist kui temale pühitsetud and!
30Ja ütle neile: Kui te ohverdate sellest parima osa, siis arvestatagu seda leviitidele nagu rehealuse vilja ja surutõrre saadust!
31Ja te võite seda süüa igas paigas, teie ja teie pere, sest see on teie palk teenistuse eest kogudusetelgis.
32Ja kui te ohverdate sellest parima osa, siis te ei võta sellega eneste peale pattu ega teota Iisraeli laste pühi ande, ja te ei sure."
Preestrid ja leviidid ei saanud territoriaalset pärisosa. See tähendas sõltuvust Jumalast ja samas näitas nende töö kvaliteeti.
Kui töö oli kehv ja rahvas Jumalast ei hoolinud, ei hoolitud ka preestritest ja leviitidest – nad jäid nälga. Kuid Iisraeli ajaloos oli ka perioode, kus preestrid ja leviidid pidid endale elatist hankima tavalist tööd tehes, sest sisse oli tunginud uusi usundeid ja Jumal sootuks unustatud.
Loe salmi 22: Kujuta ette, et elav Jumal on kirikus kohal, aga sa ei tohi sinna surma ähvardusel ligigi minna – saad Temaga suhelda ainult läbi preestri… Kui enesestmõistetavalt me tänapäeval kirikusse ja Jumala ligiolusse marsime – kuid seda ei tohiks kuidagi kergelt võtta. See on suur soosing, et saame Talle nii läheneda.
Leviitidele ja preestritele on kaks olulist korraldust: 1. Ka nemad peavad maksma kümnist ülempreestrile. 2. Nad peavad hoolega valvama, et nad kogemata ei rüvetaks rahva toodud ohvreid. Ei mingit naudisklemist, vaid hoolikas teenimine.
Kas tänapäeval on kirikus samasuguseid pühitsetud ande, millega käitumisel on mingeid erireegleid?
Selle kommentaari autor: Mart Metsala