Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 19:21-29
Paulus kuulutab Efesoses21Pärast neid sündmusi võttis Paulus vaimus ette minna Makedoonia ja Ahhaia kaudu Jeruusalemma ja ütles: "Kui ma seal olen ära käinud, pean ma nägema ka Rooma linna."
22Ta läkitas Makedooniasse kaks oma abilist, Timoteose ja Erastose, ise jäi aga veel mõneks ajaks Aasiasse.Efesose hõbeseppade mäss23Aga tol ajal tekkis usutee pärast suur rahutus.
24Sest üks hõbesepp, Demeetrios nimi, tegi Artemise templi hõbekujukesi ja muretses sellega käsitöölistele rohkesti tööd.
25Ta kogus kokku nood ning muud oma ärile kaasaaitajad ja ütles: "Mehed, te teate, et meie heaolu sõltub sellest tööst,
26ja te näete ja kuulete, et see Paulus veenab ja juhib kõrvale rohkesti rahvast mitte ainult Efesoses, vaid peaaegu kogu Aasia provintsis, öeldes, et kätega valmistatud asjad ei ole jumalad.
27Ja nõnda ähvardab põlu alla sattumine mitte üksnes seda meie tööala, vaid ka suure jumalanna Artemise templit ei peeta enam millekski ja kaob tema suur ülevus, ehkki teda kummardab kogu Aasia ja ilmamaa."
28Seda kuuldes said nad täis raevu ja hakkasid hüüdma: "Suur on efeslaste Artemis!"
29Ja terve linn hakkas mässama ja nad sööstsid üksmeelselt teatrisse, lohistades kaasa makedoonlased Gaiuse ja Aristarhose, Pauluse matkakaaslased.
Vaatamata Pauluse edule Aasias, ei jäänud ta rahule. Ja kuigi Efesoses oli veel palju teha,
plaanis Paulus külastada ka Makedooniat ja Ahhaiat, et koguda annetusi sealsetelt kogudustelt Jeruusalemma koguduse heaks ( Rm 15.25-27). Ja siis ootas ees Rooma ( s 21) ning sealt edasi võibolla isegi Hispaania ( Rm 15.24, 28).
Paulusel oli erakordne anne säilitada suur, lai visioon isegi siis kui ta tegi kusagil lokaalses kohas sügavuti tööd. Isegi tänapäeval on harva leida inimest, kelles need kaks andi toimiksid koos. Enamasti tormavad “suure visiooni” inimesed juba järgmise asja juurde, sel ajal kui “sügavuti minevad” inimesed keskenduvad kohalikule ja koheselt vajalikule.
Selleks hetkeks oli Paulusel vaja jääd aEfesosse, kus olid avanenud suured võimalused, aga ka tekkinud tähelepanuväärne opositsioon ( 1Kr 16:8,9). Selles mõttes ei ole ka prageu palju muutunud. Kas on tegu tagakiusuga Iraagis, karmi liini kriitikaga Inglismaal ja USA’s nn “uute ateistide” poolt või opositsiooniga mis Efesoses tõusis Pauluse vastu hõbeseppade poolt - opositsioonis kristlastele ei ole iseensest midagi uut.
Aga nagu eelpool juba nägime ei pruugi motivatsioon opositsiooni taga olla alati see mis esmapilgul näib. Selle põhjustajaks võib olla lihtsalt ülevõtmise hirm, reaktsioon minevikus saadud haavade tõttu, või lihtsalt erinevad huvid. Demetrius kartis, et tema äri kogeb finantskaotust (s 25), kuigi ta oli ka piisvalat kaval, et seda argumenti mitte nii ilmselglet esile tuua. Kas meie evangeeliumikuulutus meie oma keskkonnas esitab samuti väljakutse kellegi majadnuslikele huvidele ning seetõttu peame kogema vastuseisu?
Ja nii juhtus, et see mis oleks võinu olla Pauluse viimane ja suurim avalik ettaste, kujunes hoopiski eluohtlikuks farsiks. Terve linn oli ärritatud (s 29), Paulust ei lubatud mina ligi 25 000 istekohaga teatriss ( s 30) ning suur osa rahvast ( kel endal ei olnud aimugi, miks nad seal olid!) karjus ühest suust “ Suur on Efeslase Artemis!” tervelt 2 tundi (s 34)! Ning ainult geniaalne linnaametnik suutis selle shulga maha rahustada. Evangeeliumi toomine ei too alati enesega kaasa rahu kohaliku kogukonna keskele!
Selle kommentaari autor: Emlyn Williams