Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 1:3-14
Hümn Kristuse ülistuseks3Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses;
4nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses,
5meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse Kristuse kaudu enese juurde oma tahtmise heameelt mööda,
6tema armu kirkuse kiituseks, mille ta meile on kinkinud selles Armastatus.
7Temas on meil lunastus tema vere läbi, üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda,
8millega ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges tarkuses ja arukuses,
9tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse oma hea nõu kohaselt, mille ta Kristuses oli kavandanud
10aegade täiuse korraldamiseks, et Kristuses võtta kokku kõik, mis on taevas ja mis on maa peal.
11Temas oleme ka meie saanud liisuosa ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda tema tahtmise nõu järgi,
12et me oleksime tema kirkuse kiituseks, kes me varem oleme lootnud Kristusele.
13Temas olete ka teie sellest ajast peale, mil te saite kuulda tõe sõna, oma pääste evangeeliumi; ja kelles teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu,
14kes on meie pärandi tagatis omandi lunastamiseni - tema kirkuse kiituseks.
Pane tähele kui suur on väljavaade, mida Paulus siin kirjeldab. Ta alustab minevikus igavikus kui Jumal valis meid „enne maailma loomist“ (s. 4) ja vaatab ettepoole tuleviku igavikku kui Jumal toob kõik kogu universumis Kristuse valitsuse alla (s.10). Milline meeldetuletus meile ja milline etteheide meie väikestele tülidele ja kitsarinnalistele suhtumistele! Kristlik usk ei ole põhiliselt mitte „minust ja minu sõprade ringist“, vaid pigem igavestest Jumala plaanidest taastada oma varemetes loodu.
Siin meenutatakse meile, et väga olulised õnnistused on „vaimulikud“ ja on seoses pigem taevaste kui maiste reaalsustega (s. 3). Võtmeks nende õnnistuste hulgas on meie vastu võtmine Jumala lastena (s. 5).
Rooma ühiskonnas olid noormehel, kelle adopteeris rikas mees, samad õigused kui selle mehe päris pojal. Kõik tema võlad said makstud ja tema tulevik oli kindlustatud. Sellisel moel sai ka Nero, imperaator Klaudiuse adopteeritud poeg, saada kõige selle omanikuks, mis oli tema uuel isal! Olles Jumala adopteeritud lapsed on meil isegi veel imelisem pärand, mida oodata. (Rm 8:14-17, Gl. 4:4-7)
Jumal ei tee midagi poolikult. Ta ei ole meid mitte ainult meie pattudest vabastanud (s. 7), vaid Ta on meid „üle valanud oma heldusega“ (s.8) võimaldades meil pilku heita oma lõplikusse plaani. Jumal plaanib ühendada kõik asjad Kristuses. Jumala pilootprojektiks on juutide ja paganate ühendamine Kristuses, pilt sellest, mida Ta ühel päeval teeb kogu looduga. (Kl. 1:20. Ap. T. 3:21) Siin antakse teoloogiline baas kristlikele püüdlustele lepituseks ühiskonnas nagu näiteks viimastel aastatel Lõuna-Aafrikas.
Paulus näeb oma ajastul leppimist toimumas läbi ühise kogemuse Jumala Vaimu uuendustest. (1.Kor 12:13) Sarnaselt usklike juutidega (nagu Paulus) kes olid „kaasa arvatud Kristuses“ kui nad uskusid, olid ka paganad (nagu Pauluse lugejad (samuti sina, s. 13) saanud Püha Vaimu uskumise läbi. Nii nagu nemad, naudime ka meie imelist eelmaitset tulevasest aust läbi Vaimu ilmutuse. (1. Kor. 2:9,10)
Selle kommentaari autor: Andrew Clark