Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 29:12-39
Ohvrid seatud pühadel12Ja seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval olgu teil pühalik kokkutulek; ühtegi argipäevatööd ärge tehke, ja pidage seda püha Issanda auks seitse päeva!
13Siis ohverdage põletusohvriks, healõhnaliseks tuleohvriks Issandale, kolmteist noort härjavärssi, kaks jäära, neliteist aastast oinastalle; need olgu veatud!
14Ja nende juurde kuulugu roaohvrina õliga segatud peen jahu, pool külimittu iga härjavärsi kohta neist kolmeteistkümnest härjavärsist, kaks kannu iga jäära kohta neist kahest jäärast
15ja üks kann iga talle kohta neist neljateistkümnest tallest!
16Ja üks noor sikk olgu patuohvriks, peale alalise põletusohvri, selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvri!
17Ja teisel päeval: kaksteist noort härjavärssi, kaks jäära, neliteist aastast veatut oinastalle
18ja nende juurde kuuluv roaohver koos joogiohvritega, vastavalt härjavärsside, jäärade ja tallede arvule eeskirja kohaselt.
19Ja üks noor sikk olgu patuohvriks, peale alalise põletusohvri, selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvri!
20Ja kolmandal päeval: üksteist härjavärssi, kaks jäära, neliteist aastast veatut oinastalle
21ja nende juurde kuuluv roaohver koos joogiohvritega, vastavalt härjavärsside, jäärade ja tallede arvule eeskirja kohaselt.
22Ja üks noor sikk olgu patuohvriks, peale alalise põletusohvri, selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvri!
23Ja neljandal päeval: kümme härjavärssi, kaks jäära, neliteist aastast veatut oinastalle
24ja nende juurde kuuluv roaohver koos joogiohvritega, vastavalt härjavärsside, jäärade ja tallede arvule eeskirja kohaselt.
25Ja üks noor sikk olgu patuohvriks, peale alalise põletusohvri, selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvri!
26Ja viiendal päeval: üheksa härjavärssi, kaks jäära, neliteist aastast veatut oinastalle
27ja nende juurde kuuluv roaohver koos joogiohvritega, vastavalt härjavärsside, jäärade ja tallede arvule eeskirja kohaselt.
28Ja üks noor sikk olgu patuohvriks, peale alalise põletusohvri, selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvri!
29Ja kuuendal päeval: kaheksa härjavärssi, kaks jäära, neliteist aastast veatut oinastalle
30ja nende juurde kuuluv roaohver koos joogiohvritega, vastavalt härjavärsside, jäärade ja tallede arvule eeskirja kohaselt.
31Ja üks noor sikk olgu patuohvriks, peale alalise põletusohvri, selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvri!
Lehtmajade püha nimi tuleb 3Ms 23 ptk, kuid tänases tekstis seda ei kasutata. See oli aasta viimane, kõige suurem püha, seitsmenda kuu viieteistkümnendal päeval. Seitsme päeva jooksul ohverdati määratud arv ja valik ohvriloomi. Igal päeval vähendati ohvrite arvu ühe looma võrra. Viimasel, kaheksandal päeval toodi sama ohver mis teistel pühadel oli tavaks.
Lehtmajade püha üks tähenduslikkus seiseneb nende ajalises asetuses. See oli viimase , lõikuse aeg, rõõmustamise aeg, mille jooksul kogu Iisrael tõi Jumalale vabatahtlikke ohvreid (39). Näiteks templi pühitsemisel nende pühade ajal ohverdas kuningas Saalomon 22 000 karilooma, 120 000 lammast ja kitse neljateistkümne päevajooksul ( 1Kn 8:2, 62-66).
Siin peitub ka oluline märkimisväärne vaimulik analoogia. Paasapüha -mis sümboliseeris Egiptusest ja surmast põgenemist - vastab Kristuse ristilöömisele; VT Nelipüha (esmaviljade püha) vastab Nelipühipäeval Püha Vaimu saatmisele (Ap 2). Ja samamoodi on vastavuses Lehtmajade püha Kristuse teise tulemisega aegade lõpul, mis märgib Jumala lõikuse lõppemist. Aeg Nädalate püha ja Lehtmajade püha vahel oli Iisraeli jaoks väga kiire ja töörohke saagikogumise aeg. Samal kombel läkitatakse Nelipühi järel välja töötegijad koguma Issanda lõikust pagante hulgas ( mt 9:37-38). Aegade lõpus kogutakse Jumala lõikus ning umbrohi heidetakse tulle (Ilm 14:15).
Lõikusaeg meenutas Jumala rahvale, et Jumal oli see, kes neid tõotatud maale oli toonud ning seal ülirohkelt õnnistanud. Sarnaselt saab Jumala rahvas rõõmustada aegade lõpul Jumalas, kes on nad toonud igavesse kuningriiki. Sel viisil tähistab Lehtmajade püha pärandit - mis on 26-36 peatüki põhiteemaks.
Veel ühe seose võime leida trompetihääles - mis Lehtmajade aegu kutsub rahva kokku pidama seda suurimat püha. Viimsel päeval kutsub samuti trompetihääl kõiki inimesi kokku Jumala trooni ette, kes mõistab kohut elavate ja surnute üle.
Kõik rohked ohvrid pühade ajal ja ka lisaohvrid sümboliseerisid nii inimeste ülevoolavat tänu, aga ka Jumalale antud tõotuste täitmist. See kõik sündis meelsuses mida Uus Testament kirjeldab 2Kr 9:7 “ Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. “ See on pühade pidamise sisu: anda tänust ülevoolavast südamest, mis rõõmustab Jumala suurte päästetegude üle.
Selle kommentaari autor: APÜ