Palvetaja adub, et kui ta ei jää kindlalt seisma oma otsuse juurde olla valguseks maailmas, siis võtavad võimust ja hakkavad domineerima kurjad ja ülbed, teisi rõhuvad inimesed.
Kui kaua ta siis suudab vastu panna (s 123)?
Jumala tõde heidetakse inimeste poolt väärtusetuna ära (s 126) ning tegelikult suudab olukorra päästa vaid Jumala enese sekkumine. Nii salmis 126 kui 121 on kasutatud sama tegusõna märkimaks tegutsemist -ning neid kokkuvõttes ütleks nagu laulja: kõik mu ettevõtmised on läbi kukkunud; võta sina palun üle!”.
Kogu laulja palve (121-125) suubub sellesse hüüdesse: Issand, tule ja tegutse! Kindlasti on see tuttav igale uskujale - kui meie püüdlused ja üritused jätkuvalt läbi kukuvad, kui seisame vastakuti kurjusega mis on kordi meist suurem-siis (ja alati) on õigeim hüüda: Issand tule Sina ja tegutse! Tule Sina ja kosta oma sulase heaks! Oluline on mõista, millist tegevust laulja silmas peab: see ei ole tema enese kasu või kuulsuse taotlemine - ta tahab täita Issanda korraldusi, ta tahab rääkida ja teha tõtt, toimida Jumala seadust mööda - olla soolaks ja valguseks teistele ja taoline otsus on läbi aegade põhjustanud suuremat vastuseisu kui mistahes muud ettevõtmised.
Salmides 121-123 kõlab laulja ohe: mina ei suuda rohkem! Sellele vastab 126 salmi hüüd: Issand tule Sina ja tegutse! Oma nõrkuse ja murdumise äärel oleva inimese palve isikliku ja hinge turvalisuse pärast muutub Issanda ees palveks veel paremini mõista ja tundma õppida Jumala tõdesid. See ongi laulja kaitsetaktika.
Kuid näeme, et Jumaliku sekkumise appikutsumisel on ka tagajärjed. Kui me tahame kogeda Jumala abi, siis (“Sellepärast” s 127 ja128) tuleb meil toimida Temaga kooskõlas, täiesti tema reeglite ja juhtimise kohaselt! Ei ole nii, et Jumal tuleb mulle appi, aga mina toimetan oma suva ja tahtmise kohaselt. Jumala appikutsumine tähendab Jumalale alistumist ning täielikku kuulekust. “Ma armastan su käske” - ütleb laulja. Armastus ei sünni niisama - käsukorras. Armastada saab seda mida oled õppinud tundma. Ja siin jõuame tagasi 121 salmi juurde. Laulja on juba toimind, elanud Jumala käskude järele - ta teab et need on parimad, ta ei usalda midagi muud kui vaid Jumala seadmisi. Ja tema hirm ei ole see, et korraga need seadmised enam ei toimi, vaid et ta ei suuda vastu panna välisele survele. Laulja ka vihkab - kogu südames iga valeteed.
Samade tagajärgedega peame arvestama ka meie. Jumal on tõotanud appi tulla kõikidele kes Teda appi hüüavad - eriliselt aga kui nende eesmärgiks on laiendada jumalariigi piire siin maailmas. Tema appitulek aga tähendab täielikku alistumist Jumala seadmistele, enese kanda ja juhtida laskmist Jumalast, keda usaldame ja armastame.